Raplamaa kirjarahva seast leiate siitkandi inimesi, kes kirjutanud, tõlkinud ilukirjanduslikke raamatuid. Nimestikus on tuntud kirjanike kõrval ära toodud ka nn hobikirjutajad, -luuletajad, kes vaid 1-2 raamatut avaldanud. Ilukirjanduslike teoste autorite kõrval on esindatud ka koduloolisi (Raplamaad puudutavaid) raamatuid avaldanud autorid, kodu-uurijad.
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
I |
J |
K |
L |
M |
N |
O |
P |
Q |
R |
S |
Š |
Z |
Ž |
T |
U |
V |
W |
Õ |
Ä |
Ö |
Ü |
X |
Y |
A
Aarma, Liivi (10.02.1948) – ajaloolane. Sündis Raikküla vallas, lõpetas 1963 Raikküla 8-kl kooli, 1966 Rapla Keskkooli. Teinud uurimusi hariduse ja kirjasõna ajaloo ning ajaloolise antropoloogia alalt. Avaldanud arvukalt ajalooalaseid publikatsioone ja raamatuid, sh Raplamaad puudutava „Kuuda seminar 150 : ülevaade ja lühielulood“ (2004). Raamatus „Kullamaa kihelkonna ajaraamat : esmamainimisest 20. sajandini” (2014) kajastatakse maakonna lääneosa (Loodna, Teenuse, Sipa) ajalugu. Uurinud Põhja-Eesti (sh ka tänase Raplamaa piiridesse jäänud kihelkondade) luterlikke kogudusi ning vaimulikkonda – “Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikkond 1525-1885” I-II (2005, 2007). | ||
Aarma, Raul (1976) – Sündinud Tallinnas. Töötanud muuhulgas kümmekond aastat Päästeameti Raplamaa Päästepiirkonna juhatajana.
Avaldas 2018 raamatu “Autod, mis jahutasid Raplamaad : Raplamaa tuletõrjeautode ajalugu 1936-1996“ |
||
ABR., Vahur (pseudonüüm), Abramson, Vahur (1966) – sündinud-kasvanud Raplas. Lõpetas 1984 Rapla Keskkooli. Avaldanud väiketiraažis käsitöököites 2-osalise jutustuse “Ühe tundmatu väikeasula lood” (2021 ja 2022) ja “Hobuparmuvere Madis” (2023) . Raamatud e-kataloogis ESTER |
||
Adang, Richard – ameerika päritolu tõlkija, harrastusluuletaja . Elab Raplas, õpetanud Rapla Ühisgümnaasiumis inglise keelt. Avaldanud luulekogu „The light in Estonia : poems by Richard Adang = Eesti valgel : Richard Adangi luulet“ (2001). Tõlkinud ja toimetanud raamatuid mitmest valdkonnast. | ||
Aitsam, Mihkel (1877- 1953) – ajakirjanik, kirjanik ja kodu-uurija. Sündis Vigala valla Sääla külas. Õppis Velise kihelkonnakoolis. Elas Vana-Vigalas 1940. aastast.
Tuntumad teosed: „Hiiu lossist Siberisse“ (1937, 2009), Eestimaa kuningas (1939), Hiislari tütar (1940). “1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal” (2011), “Vigala kihelkonna ajalugu” (2006, toimetanud Viio Aitsam) |
||
Aitsam, Viio (25.07.1955) – ajakirjanik, toimetaja. Mihkel Aitsami (1877-1953) pojatütar. Elanud Vigalas, Märjamaal, kõige pikemalt Raplas. Aastast 1979 töötas Rapla rajooni ajalehe Ühistöö, hiljem maakonnalehe Nädaline toimetuses. 1998. aastal asus tööle ajakirjanikuna Maalehes, kus 14 aastat toimetas Metsalehte. Toimetab õppelehte “Sinu Mets”.
Olnud mitmete raamatute toimetaja, sh Mihkel Aitsami „ Vigala kihelkonna ajalugu“ (2006). Teksti autor raamatus „Raplamaa väärtuslikud maastikud“ (2006), “Raplamaa – teede ristumise paik” (2016). 2016 ilmus “Putukafriigi päevaraamat : elust aias koos putukatega”, 2018 “Vigala Mihklid : raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”, 2020,2024 “Härjal krapp tegi krapa-krapa : märkmeid Rapla minevikust” ja “Vanaste olli seäl petrasid olnd : endisaja pidepunkte Vana-Vigalast”. Koguteose “Raplamaa” 3. osa (I kd 2022, II kd 2023 ) koostaja. |
||
Alliksaar, Enno (19.04.1946) – kodu-uurija, omavalitsustegelane. Olnud pikalt tegev Järvakandi vallavolikogus.
Mitmete kodulooliste raamatute autor ja koostaja: „Vabrikukoolist gümnaasiumiks“ (2009) „Klaasipealinn Järvakandi : Järvakandi kant“ (2012), „125 aastat Järvakandi klaasitööstust“ (2005) ; „Järvakandi läbi sajandite“ I (2007), II (2011), III (2013), IV (2015); “Järvakandi vald : algus, kulg, lõpp” (2018). |
||
Ambur, Paul, a-ni 1936 Hamburg (1904-1974) – kirjastustegelane, eksliibriste koguja. Sündis Järvakandi vallas Kärpla külas, alghariduse sai 1913-19 Järvakandis. 1924-1925 oli õpetaja Kehtna algkoolis.
Avaldas Evald Kindluste nime all romaani „Talvised rändlinnud“ (1931), milles antakse ülevaade tollasest kultuurielust Kehtnas ja eluolust Kalbu algkoolis. Eksliibrise huvist sündis raamat „Eesti kunstipärasest eksliibrisest“ (1958). |
||
Anissimov, Andrei (1943) – Sündinud Moskvas, hariduselt kunstnik. 1980 kolis Eestisse, asus elama Kohilas. Kirjutab vene keeles. On avaldanud Venemaal üle 30 raamatu kogutiraažiga üle 1 000 000 eksemplari. Eestis on Anissimovi loomingut avaldatud peamiselt ajakirjades Vikerkaar ja Tallinn. Raamatutest on eesti keeles ilmunud „Nudistid golfi ei mängi“ (2006) – romaani põhjal filmiti Venemaal 12-osaline seriaal „Kaksikud“. 2021 ilmus eesti keeles ulmeromaan “Euroopa tango”.
Andrei Anissimovi koduleht: https://andrei-anisimov.net/ |
||
Archipov, Anne (13.10.1948) – õpetaja. Pärit Kumma külas. Õppinud Valtu koolis. Töötab samas Valtu põhikoolis õpetajana aastast 1967. Valtu külateatri Anderaasuke pikaajaline eestvedaja.
Koostanud väljaande „Kumma küla ajaloost, taludest, tänapäevast“ 2006. |
||
Aslett, Elina vaata Tamm, Elina | ||
Aud, Juhan (1895-1941) – piimandus- ja seltsielutegelane. Sündis Kehtna vallas Palukülas, õppis Ingliste vallakoolis ja Järvakandi ministeeriumikoolis. Avaldanud jutte ja novelle. J. Audi tööd e-kataloogis ESTER |
||
Aulis, Risto (1972) – lõpetas Rapla I Keskkooli 1990.
Avaldanud luulekogu „Kuutõbine „ (1993). |
||
Aunre, Kristjan (1912-1994) – pärit Kuimetsa lähedalt Vaopere külast.
Avaldanud romaani „Võit ja kaotus“ (1971). |
||
B
Beekman, Aimée (1933) – kirjanik.
Tema vanaema oli pärit Kasti külast. Sõja ajal viibis sugulaste juures Moodra talus. Tollaseid mälestusi ja rahvajutte kasutas romaani „Kartulikuljused“ (1968) kirjutamisel. |
||
Bergmann, Kaie (19.08.1938-9.08.2018) – kodu-uurija. Sündis Paldiskis, õppis Räpinas aiandusagranoomiks. Vigalasse asus elama 1969. Vigala kandi tuntud kodu- ja kultuuriloo tundja, põhjalikult uurinud Vigala külade ajalugu.
2016 ilmusid tema jutustustekogumikud „Ära veni, vanaema! : videvikulood” ja “Vesi minu veskile”. |
||
Blume, Christoph (5.08.1625-18.02.1669) – vaimulik kirjanik ja tõlkija. 1652. aastast kuni surmani oli Hageri pastor. 1662 ilmus tema tõlgutuna eesti keeles usuõpik lastele. Hiljem ilmus Leipzigis veel kolm vaimuliku sisuga saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga raamatut. | ||
Bornhöhe, Eduard (17.02.1862-17.11.1923) – kirjanik. Töötas 1886-1887 Kuuda seminaris keele- ja lauluõpetajana. Sel ajal kirjutas reisiloo „Teekond Hommikumaale“. | ||
Brandt, Aleksander Eduard (1856-1909) – raamatukaupmees, kirjamees. Sündis Sipas, Friedrich Brandti poeg. Avas Tallinnas esimese ainult eestikeelset kirjandust müüva raamatukaupluse. Koostas usuraamatuid, laulikuid. | ||
Brandt, Friedrich, Priidik Prant(s) (18.10.1830-14.05.1890) – tõlkija-mugandaja, kirjamees, õpetaja. Sündis Sipas, õppis 1844-47 Jädivere seminaris. Oli 21 aastat Sipas koolmeister, vallakirjutaja.
Avaldas 95 raamatut, millest omaette grupi moodustavad ilmalike laulude kogud, lisaks veel röövlilood, jutluseraamatud. |
||
Bristol, Piret (18.04.1968) – kirjanik. Lõpetas Rapla Keskkooli 1986, töötas Raplamaa ajalehe Ühistöö toimetuses. 1986-2001 õppis Tartu Ülikoolis eesti kirjandust. Aastail 1996-2007 oli vabakutseline kirjanik. 1993. aastast elanud Tartus ja selle lähistel.
Avaldanud luulet (esimene luulekogu “Murdumismärk” 1999), romaane- “Sajandi öömajad” (2002), “Sõud” (2005), “Maailm, mis on hea. I” (2011), “Maailm, mis on hea. II” (2012) ja jutte. Olnud paljude raamatute toimetajaks. |
||
Bärg, Jüri (16.07.1940 – 01.12.1999) – vaimulik. Oli Juuru koguduse õpetaja aastail 1988-1999.
|
||
C
D
Dorothea, kod-nimi Tea Raudsep – lõpetas 1980 Rapla Keskkooli, 1986 Tallinna Polütehnilise Instituudi. Töötab Kohila vallavalitsuses.
Teinud kaastööd ajakirjandusele. Avaldanud luulekogu „Päikesele päitsed (2016). |
||
E
Eesik, Illar (1932-2005) – Sündis Mahtra külas, õppis ja töötas Juurus, hiljem Raplas.
Avaldas suguvõsauurimuse “Adra Mihkli sugu” (2002). |
||
Ehavere, Liis –pedagoog. Pärit Raikkülast, lõpetas Raikküla põhikooli.
Teinud ajakirjanduslikku kaastööd Rapla Teatajale, Nädalisele. Tema poolt Rapla Teatajas 2007-2016 kirjutatud persoonilood on avaldatud raamatuna “Rapla inimesed” (2016). Artikleid on avaldatud vabariiklikus ajakirjanduses, õpikeskkonnas Miksike näidend “Kaasaegne kadriõhtu”. Avaldanud lasteraamatu „Martin ja salalaegas“ (2010) |
||
Ehin, Andres (13.03.1940-10.12.2011) – kirjanik ja tõlkija. Elas 1974. aastast kuni elu lõpuni Raplas. Rapla valla aukodanikuks nimetati 2009. aastal. Rapla Keskraamatukogu juures on tema mälestuseks pingikobar.
Avaldas arvukalt luulekogusid (esimene kogu “Hunditamm” 1968) ja proosaraamatuid. Tõlkis luulet ja proosat inglise, vene, soome, prantsuse, saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni, türgi ja sölkupi keelest. Kirjutas näidendeid (nt „Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu” etendati Varbola linnuses suvelavastusena 2007). |
||
Ehin, Eliisa (30.08.1981) – keraamik. Sündis Raplas. Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiumi 1997.
Tema luulet on avaldatud Ehinite pere kolmekeelses kogumikus „Tandem Neljale = Tandem for Four = Teaindim Ceathrair“ (2012). |
||
Ehin, Kristiina (18.07.1977) – kirjanik. Sündis Raplas. Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Lõpetas Rapla I Keskkooli 1995.
Avaldanud luule- ja proosaraamatuid. Raamatus „Paleontoloogi päevaraamat“ (2013) meenutab oma lapsepõlve- ja kooliaastaid Raplas. Koos Raplast pärit Kristi Jõestega avaldanud raamatu “Kirjatud teekond” (2012). Tõlkinud ilukirjandust inglise keelest. |
||
Ehin, Ly vt. Seppel, Ly | ||
Ehin, Piret (25.04.1976) – politoloog. Sündis Raplas. Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Lõpetas 1994 Rapla I Keskkooli.
Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele on tõlkinud inglise keelest ka ilukirjandust: M. Shostak „Nisa : kungi naise jutustus oma elust“ (1997), K. Follett „ Nõelasilm „ (1994). |
||
Eisen, Matthias Johann (28.09.1857-6.08.1934) – rahvaluuleteadlane, luuletaja, tõlkija, vaimulik. Sündis koolmeistri pojana Vigala kihelkonnas Oese külas.
Oli teenekas rahvaluule koguja ja publitseerija, viljakas literaat (välja antud raamatute arv ületab 200). Tartu Ülikooli esimene rahvaluule professor. Eisen oli ka üks Eesti Rahva Muuseumi loojaid. |
||
Ellermaa, Martin vt. Vabat, Martin | ||
Endre, Sirje (22.02.1945) – ajakirjanik, ettevõtja, kirjastaja. Sündinud Juuru vallas, 1963 lõpetas Juuru Keskkooli. Elab Juuru valla Sadala külas.
Kirjastuse SE&JS asutaja ja omanik. On paljude kirjastuses ilmunud raamatute koostaja või toimetaja. |
||
Ermann, Endel (1936-2006) – harrastusluuletaja. Sündis Märjamaa vallas Tolli külas. Lõpetas Märjamaa töölisnoorte keskkooli. Avaldanud luuleraamatu „Värssides läbi Vene kroonu“ (2004) | ||
Ermann, Jaanus (1961) – harrastuskunstnik ja -luuletaja. Endel Ermanni poeg. Elab Märjamaa vallas.
Avaldanud pseudonüümi Yann all haikudekogud: „Mõõgana hele“ (2008), „Nõtkuva põlvi“ (2012). Enda nime all kogud “Kummulikäänatud org” (2016), “Tolmu lõpp” (2019) |
||
Esko, Enn (9.11.1933-24.12.2015) – ajakirjanik. Lõpetas Kohila 7-klassilise kooli 1948. Hiljem tegutses Põlvamaal: oli 1971-1987 Põlva ajalehe Koit peatoimetaja. Koostas turismiteatmikke ja koduloolisi väljaandeid Põlva- ning Võrumaast.
Luulekogud “Minu laulud” (2000), “Minu laulud 2.” (2005). |
||
F
Feldschmidt, Uno (7.08.1941) – vandeadvokaat. Sündis Kädva külas Kalmete talus. 1948-51 õppis Kädva koolis. Avaldanud koduloolise raamatu „Kädva küla lugu“ (2006). | ||
G
German, Maret vt. Lind, Tuule | ||
Gildenmann, Berend (15.10.1822-20.04.1884) – kirjamees ja õpetaja. Sündis Vana-Vigalas, töötas 1840-44 õpetajana Oese koolis, Jädivere seminari juhatajana 1845-50.
Koostas esimese mahukama eesti luule antoloogia “Lillekessed ehk …” (1852), avaldas esimese eestikeelse geograafiaõpiku “Mailma made öppetus” (1849). Vahendas ka seiklusliku sisuga rahvajutte. |
||
Grenzen, Heidi – tõlkija. Õppinud Kohila Gümnaasiumis. Töötab Kohila Koolituskeskuses.
Tõlkinud itaalia keelest Paolo Nori „Tuubat ei ole“ (2012). |
||
Grigorjev, Robert vt. Pajumägi, Robert | ||
Gross, Hans (1858-1930) – taluperemees. 1880ndatest Käru omavalitsustegelane.
Raamatus „Suureaua talu algus ja lõpp“ (1993) on kõrvuti talu looga ka meenutused valla valitsemisest. Teise osa, mis käsitleb küüditatute elu Siberis, on kirjutanud pojatütar Alli Järvik. |
||
H
Haagen, Kaido (29.03.1966) – fotograaf. Sündinud, kasvanud ja koolis käinud Raplas.
Välja andnud raamatud “Eesti tuletornide lugu” (2010), “Eesti tuuleveskite lugu” (2021). Rapla fotoklubi liikmena on esindatud väljaandes “Fotopäevad Raplamaa veerel” (2014). Tema arhitektuurifotosid on avaldatud ajakirjanduses ja paljudes raamatutes. |
||
Haapanen, Reelika (endine nimi Sinijärv) (1973) – elanud Alus, lõpetas 1991 Rapla I Keskkooli (Ühisgümnaasiumi), hiljem töötanud samas koolis inglise keele õpetajana.
Tõlkinud ilukirjandust inglise keelest. Reelika Sinijärve tõlked e-kataloogis ESTER Reelika Haapaneni tõlked e-kataloogis ESTER
|
||
Haljamaa, Ants (1941) – tõlkija, toimetaja. Sündis Keavas.
Tõlkinud ilukirjandust soome keelest (peamiselt Antti Tuuri teoseid). |
||
Heinsoo, Enn (5.11.1955) – kodu-uurija, muuseumitöötaja, vaimulik. Lõpetas Järvakandi Keskkooli 1974. Järvakandi klaasimuuseumi rajaja ning esimene juhataja.
Koostanud kogumikud „ Klaas ja Järvakandi“ (2005); „Raplamaa kodu-uurijate päev Järvakandis 09.11.2001“ (2001) |
||
Hindremäe, Aare (15.10.1963) – kodu-uurija, külaliikumise edendaja, talupidaja. Elab Inglistel.
Raamatu „Lau küla lugu” (2014) väljaandmise initsiaator ning kaasautor. Kogumiku “Ingliste sõnas ja pildis” (2018) ja “Ingliste hariduselu sõnas ja pildis” (2023) koostaja. Andnud välja ajalehte Krimmi Eestlased (2004- 2014). Raplamaa sündmuste videokroonikate tegija ning väljaandja. |
||
Hinrikson, Hels vaata Kure, Hels |
||
Hinrikus, Rutt, a-ni 1971 Põld (7.05.1946-29.10.2023) – kirjandusteadlane ja kriitik. Sündis Vigalas pastori peres. Meenutusi oma lapsepõlvest jagab ajakirjas Keel ja Kirjandus 2021 nr 5, lk.438-439
Uurinud väliseesti proosakirjandust. Oli eestlaste eluloolise pärandi kogumise üks algatajaid ja eestvedajaid. |
||
I
Idvand, Kalju (31.10.1956) – arhiivi- ja muuseumitöötaja. Elab Eidaperes. Lõpetas 1975 Pärnu-Jaagupi Keskkooli, õppis arhiivindust Moskva Riiklikus Ajaloo-Arhiivinduse Instituudis, kultuurilugu EELK Usuteaduste Instituudis. 1983-2003 oli Pärnu Maa-arhiivi juhataja, 2004-2009 Harju Maa-arhiivi Märjamaa filiaali juhataja. Aastast 2010 Sillaotsa Talumuuseumi juhataja.
Raamatu „Pärnu lühiajalugu” (2003) üks koostajatest. Tema artikleid on ilmunud Eesti Kodu-uurimise Seltsi väljaannetes. On olnud ajakirja Tuna toimetuse liige. |
||
Ira, Silvi – elab Alus. Koos Lehte Lengiga avaldanud raamatud „Mida jutustab aegade aeg“ I (2001), „Looja lastes ja kõiksuses: mõttekilde laste joonistustelt“ (2006). | ||
J
Jaaks, Piret (1980) – kirjanik. Sündis Kohilas, lõpetas 1998 Kohila Gümnaasiumi.
Tuntud peamiselt näitekirjanikuna, kuid on kirjutanud ka lühiproosat, lasteraamatuid, stsenaariume ja kriitikat. Avaldanud lühijutte kogumikes, 2015 ilmus novellikogu “Linnalegend”. Avaldanud kolm lasteraamatut, 2017 ilmus tema esimene lasteraamat “Kadunud soki saladus”. Kirjutanud hulgaliselt näidendeid. 2019. aastast ETV teleseriaali “EnsV” kaasstsenarist koos Villu Kanguriga. |
||
Jaaniste, Ene (1.04.1962) – töötanud Varbola koolis õpetajana. Elab Vaimõisas.
Avaldanud noorsooromaani „Elu on ilus“ (2009, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). |
||
Jõe, Aliis (pseudonüüm) vt Selirand, Elo |
||
Jõgisalu, Harri (24.08.1922 – 18.09.2014) – kirjanik ja pedagoog. Töötas 1947-1978 Märjamaa Keskkoolis. Elas Märjamaal. Märjamaa valla ja Kihnu aukodanik. Märjamaa raamatukogu juures on tema mälestuseks paigaldatud pink.
Avaldas hulgaliselt lasteraamatuid nt “Käopoja tänu” (1967), “Sass ja Jass (1968) ; mälestusteraamatud:”Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist” (1998), „”Grand Marinast” Kadriorgu.” (2007), „Mälestused. II, Märjamaalt Tallinna ja kaugemale“ (2011). Koos Uno Kiisma, Jüri Kusmini ja Lembit Tihkaniga pani kokku koduloolise „Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel“ (2009). |
||
Jõulu, Kaleph (15.11.1927 – 22.01.2014) – õpetaja, kodu-uurija, rahvapärimuse koguja. Sündis Raplas. Õppis 1936-47 Rapla Keskkoolis, 1947-49 töötas samas koolis ka õpetajana, 1949-51 õpetaja Kaiu koolis.
Oli aktiivne Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatja. Avaldas arvukalt haridusteemalisi ning koduloolisi artikleid ajakirjanduses. Varem ajakirjanduses ilmunud pikem artikkel„Kas sa Hans Tiismanni tunned?“ on avaldatud kogumikus „Rännud Raplamaa minevikku“ (2006). Koostas raamatu “Maailma 33333 rahvatarkust : (põhiliselt vanasõnad)” (2013). |
||
Jäe, Aimar (1977) – harrastusluuletaja. Sündis Raplas. Õppis Kehtna tehnikumis. Avaldanud luulekogu „Ma ootan tuult“ (1998). | ||
Jänes, Harri (4.11.1925 – 18.03.2011) – arstiteaduse populariseerija. Lõpetas Rapla Keskkooli 1945.
Andnud välja noortele ja täiskasvanuile suunatud hügieeniteemalisi raamatuid – “Hambaharja lugu”, “Poiss ja tüdruk”, „Hommikust hommikuni“ jt. |
||
Jürison, Jüri (28.06 1832-10.11.1899) – publitsist. Sündis Haimre vallas.
Reisikirjeldus „Eestimehhe teekond ümber mailma „Askoldi“ laewa peal“(1867-1869, uustrükk 1975) oli esimene eesti algupärane reisikiri. |
||
K
Kaalep, Tiina (6.02.1964) – ajakirjanik, meediajuht. Sündis Vana-Vigalas õpetajate peres. Õppis Peru ja Kivi-Vigala 8-kl. koolis.
Marta Karu nime all avaldanud romaani „Umbes ülehomme“ (2008). |
||
Kalda, Madde (23.08.1903 – 6.04.1984) – prosaist. Sündis Hageri valla Põikma külas. Õppis Hageri vallakoolis ja Hageri Haridusseltsi koolis, mille lõpetas 1917. Töötas Kernu, Vao ja Kohila vallavalitsuses sekretäri abina, seejärel koduperenaine Väike-Maarjas, kus ka suri. 1978. aasta romaanivõistlusel märgiti ära tema käsikiri „Vigalast Siberimaale“, mis lühendatult ilmus raamatuna pealkirjaga „Seitse tähte taeva Sõelas“ (1981). Perekonnapärimusele rajaneva jutustuse tegevuskohtadeks on Velise, Päärdu, Konuvere, Hageri (keskmes Parkhofi väikemõis). | ||
Kangur, Marje (1943-2005) – elas ja töötas Märjamaal.
Avaldas luulekogu „Tuulekandle helinad“ (2002). |
||
Kannike, Kristjan (27.10.1978) – füüsik. Lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996.
Tõlkinud inglise keelest ilu- ja teaduskirjandust. |
||
Karu, Marta vt. Kaalep, Tiina | ||
Kasepalu, Alfred (21. III 1927 Koluvere vald-14.09.2013) – põllumajandusteadlane ja kodu-uurija.
Õppis Leevre ja Maidla algkoolis, Soonistes lõpetas 7. klassi. Uuris kolhooside, sovhooside tekkimist, liitmisi ja nimemuutusi. “Rapla rajooni kolhoosid ja sovhoosid aastail 1944-1976” on avaldatud väljaandes „Perfokaarte Rapla rajooni ajaloost ja loodusest” (1976). Artikkel „Tootmisvormide muutumisest Raplamaa põllumajanduses” ilmus raamatus „Uusküla elu. 1409-2009” (2009). |
||
Kask, Kalev (14.02.1989) – kodu-uurija, ajaloolane. Pärit Juurust. Õppis Juuru Gümnaasiumis.
Koostanud koduloolise väljaande „Karitsa küla ja mõisa lugu“ (2011). Raamatu „Lau küla lood” (2014) toimetaja ning kaasautor. Ants Kruusimägi raamatu “Juuru kihelkond. Juuru külanõukogu” (2015) toimetaja. Kogumiku “Ingliste sõnas ja pildis” (2018) kaasautor. “Vennastekoguduse usuliikumine Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnas” (2018) koostaja/toimetaja. |
||
Kendra, Heli (1964) – töötanud muusikaõpetajana Rapla muusikakoolis, hiljem Kohilas.
Debüütromaan “Kärkä” (2021) kirjeldab 19. saj rannaküla elu. “Kuusalu rannakeele sõnaraamatu” (2019) üks koostajatest; loonud laule ja laulusõnu, avaldanud lastelauliku “Lauluring” (1996). |
||
Kensap, Ene vt. Midell, Colleen | ||
Kiili, Jaanus (31.05.1958) – loodusteadlane. Vaimõisa mõisa omanik.
Koostanud väljaande „Raplamaa mõisaretked : kolm retke ajaloo- ja kultuurihuvilisele“ (2008, 2. täiend. tr. 2012). Aastast 2011 koguteose “Raplamaa” toimetuse kolleegiumi esimees. “Raplamaa: Loodus, aeg, inimene” 1. köite (2014) ja 2. köite (2018) koostaja ning peatoimetaja. Raamatu “Märjamaa 650 : kogumik Märjamaa piirkonna ajaloost”(2014) toimetaja ja üks autoritest. Koostanud ja toimetanud õppematerjale. |
||
Kiisküla, Irja (1972 ) – arst, tõlkija. Sündis Raplas, lõpetas Rapla I Keskkooli 1990.
Tõlkinud rootsi keelest ilu- ja teabekirjandust. |
||
Kiisma, Uno – pärit Märjamaalt. Olnud raamatu “Mu kodune Eestimaa : Läänemaa radadel” (2009) kaasautor. Avaldanud 2021 raamatu “Elu suur lustisõit”, milles kujutab praeguse ja lähimineviku külaelu. Raamatu kohta ilmus artikkel Märjamaa Nädalalehes 21.04.2021.Uno Kiisma tööd e-kataloogis ESTER |
||
Kippar, Pille (24. X 1935) – rahvaluuleteadlane. Õppis 1943-45 Laukna algkoolis.
Uurinud läänemeresoome rahvaste loo |
||
Kitsing, Mia Cordelia – pärit Raplast. Õppinud Rapla Vesiroosi Koolis, Rapla Gümnaasiumis. Raamat «Vanaema, miks sa mind ära ei tunne?» (2023) sai kirjutatud kui 11. kl praktiline töö Rapla gümnaasiumis . |
||
Kivistik, Mario (15.06.1955) – kirjanik, tõlkija, kirjastaja. Töötas 1978-80 õpetajana Rapla keskkoolis.
Avaldanud luulekogusid, lasteraamatuid, vahendanud ulmekirjandust. Ulmeajakirja „Mardus“ asutaja. |
||
Knaps, Udo (1934) – elab aastast 1965 Märjamaal.
Avaldanud mälestusteraamatud „Siin ja Siberis“ (1999), “Siin, seal ja Siberis” (2015) ning Märjamaa autospordi ajalugu käsitleva „Edukad stardid“ (2006). Knapsi teosed e-kataloogis ESTER Artikkel Raplamaa Sõnumites 26.06.2015: “Udo Knapsi kolm elulugu on kaante vahele jõudnud” |
||
Korsen, Kaarel (28.12.1906-13.03.1980) – kirjanik ja õpetaja. Töötas 1931-34 Raikküla lastekodus õpetajana, 1934-35 Ohekatku algkooli juhatajana.
Kirjutanud näidendeid, laulutekste, kuuldemänge stsenaariume. Tõlkinud lastekirjandust. |
||
Kotzebue, August Friedrich Ferdinand von (3.05.1761-23.03.1819)- saksa kirjanik ja teatritegelane.
Oma naisele kuuluvas Järlepa mõisas sai tuntuks teatritegemisega, lavastades enda loodud draamateoseid. Aastail 1807-1813 elas Vardi mõisas. Kirjutas üle 200 näidendi, ka romaane, luuletusi. |
||
Kreutzwald, Friedrich Reinhold (26.12.1803-25.08.1882) – kirjanik, rahvaluuletöötleja.
Aastail 1818-24 viibis Hageri kihelkonnas Ohulepa mõisas, kus aidamehena töötas tema isa. Ohulepas hakkas ka esimesi rahvalaule kirja panema. Artikkel “Kreutzwald Ohulepas” ajalehes Raplamaa Sõnumid (2016) 4. mai |
||
Kriisa, Kristel (1982) – sündinud ja kasvanud Varbolas, õppinud Varbola koolis ja Märjamaa gümnaasiumis, mille lõpetas aastal 2000.
Avaldanud noorsooromaanid “Neetud”(2010), „Piinatud hinged“ (2012) |
||
Kruusimägi, Ants (17.04.1909-17.08.1987) – õpetaja, kodu-uurija. Sündis Lihulas.1930 lõpetas Läänemaa Õpetajate Seminari.Töötas õpetajana Kuimetsas, Järvakandis, kõige pikemalt, 1946-1969 Juurus. Osales aktiivselt kultuurielus, tema poolt Juuru kooli juurde asutatud ajaloonurk kasvas üle Mahtra talurahvamuuseumiks.
Avaldanud koduloolisi artikleid ajakirjanduses ja raamatud „Mahtra radadel“ (1972), “Siin- ja sealpool maanteed: Rapla rajoon“ (1974, koos A. Paidlaga), „Mahtra“ (1979). Aastail 1979-1982 tehtud kodukoha uurimus “Juuru kihelkond. Juuru külanõukogu” ilmus trükis 2015. |
||
Kukk, Jaak (23.11.1984)– sündinud ja kasvanud üles Kivi-Vigalas, lõpetanud Kivi-Vigala Põhikooli ja Vana-Vigala Tehnikakooli.
Avaldanud romaani „Vabamüürlaste aarded Vigalas“ (2012), lasteraamatu “Rebasesaare indiaanlased (2014). |
||
Kulagina, Ester (9.10.1930-2.12.2017) – õpetaja, kodu-uurija. Töötas 1957-89 Kodila koolis ajalooõpetajana, juhendas õpilaste kodu-uurimistöid.
Koostanud koduloolised väljaanded: „Rapla kirik ja kogudus“ (1991), „Rapla I Keskkool“ (1995), „Läbi aegade ja inimeste : Kodila külade aja- ja kultuuriloost“ (2001), „Kodupaiga lood“ (2003), „Aastaringid : Rapla Ühisgümnaasium“ (2005), „Läbi aegade ja inimeste. 2. : Mõtteretked Muinas-Varbolast kaasaja Rapla maile“ (2011). |
||
Kull, Avo (31.07.1945-23.06.2019) – ettevõtja. Pärit Järvamaalt Vetepere külast. 1982. aastast oli Rapla MEKi juhataja. 1990ndatel asutas Raplas valgusteid tootva firma Optima, hiljem tegeles valgustite hulgimüügifirmaga.
Avaldanud romaanid „Haigla“ (2010), „Kaubamaja“ (2011), „Vabrik“ (2012), “Reporter” (2013), “Ausammas” (2014), “Must klaasmaja” (2016). Avo Kulli teosed e-kataloogis ESTER Intervjuud Avo Kulliga 14.10.2014 ajalehes Raplamaa Sõnumid loe siit |
||
Kure, Hels (endine nimi Hinrikson) – õpetaja Rapla Gümnaasiumis. Tõlkinud inglise keelest nii ilu- kui aimekirjandust.Hels Kure tõlked e-kataloogis EsterHels Hinriksoni tõlked e-kataloogis ESTER |
||
Kusmin, Jürgen (10.08.1980) – metsandusspetsialist. Sündinud Velisel Käriselja külas Uduna talus. Jüri Kusmini poeg.
Olnud mitmete pärandkultuuri käsitlevate raamatute kaasautoriks – „Raplamaa pärandkultuurist“ (2007), „Pärandkultuur- loodus ja inimene“ (2011) jt. Koostanud Valgu kooli ajalugu tutvustava „Valgu valgus valgustab“ (2012). Raamatu “Märjamaa 650 : kogumik Märjamaa piirkonna ajaloost” toimetaja ja üks autoritest (2014). |
||
Kusmin, Jüri (20.10.1946-20.03.2019) – muuseumitöötaja. Sündis Velisel Käriselja külas Uduna talus. Töötas pikka aega Sillaotsa Talumuuseumi juhatajana, hiljem varahoidjana.
Koostas väljaanded „Iga jalg jätab jälje : veerandsada aastat Sillaotsa Talumuuseumi“ (2007), „Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel“ (2009). |
||
Kuulberg, Lemmi (13.02.1956) – disainer, raamatukujundaja. Ly Seppeli õde. Lõpetas Rapla Keskkooli 1974, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tööstuskunsti erialal 1982.
Avaldanud luulekogu „Omaette” (2018). |
||
Kuusing, Taivo (19.04.1940) – ettevõtja. Sündinud Harju-Madisel, 1956. aastast elab Raplas. Õppinud Rapla Keskkoolis.
Avaldanud autobiograafia „70 aastat minu eluteest“ (2010), milles annab muuhulgas põhjaliku ülevaate ka Rapla transpordiettevõtte AS RMW loomisest 1990ndate algul ja edasisest käekäigust. |
||
Kõiv, Anneliis (10.06.1972) – sünni- ja kodukoht on Kohila. Tegutsenud omavalitsuste ja kultuurivaldkonnas.
Muusikali “Veterahva needus” ning kümne värsivormis kirjutatud lasteetenduse autor. Avaldanud varjunime Liine all luulekogu “Maailma leidsin enesest” (2019). |
||
Kõrtsini, Leini – lõpetas Valtu põhikooli 1997 ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi aastal 2000. Töötab Rocca al Mare Kooli raamatukogu juhatajana.
Avaldanud lasteraamatu “Neljanda korruse kangelane” (2014). |
||
Körber, Carl (4.06.1802-4.05.1883) – baltisaksa vaimulik kirjamees. Aastast 1836 oli Kärus abipastor, 1841-59 pastor.
Avaldas vaimulikku lektüüri, valme, sõnastikke, kooliraamatuid. |
||
Künnapas, Heli (10.03.1982) – sündis Halinga vallas. Elab Vigala valla Jädivere külas.
Mitmete noorsoo- ja lühiromaanide autor. Lisalugemist blogist. |
||
L
Laanvee, Ervin (07.04.1962)- õpetaja, koolitaja. Töötanud Valtu koolis õpetajana 1984, 1986 – 1993. Elanud Kaereperes.
Avaldanud luulekogu „Jaa. Mina olen“ (1994) |
||
Laars, Helmi (1928-1996) – kodu-uurija, õpetaja. Sündis Rapla vallas Ridakülas. Elas pikka aega Mahtra külas.
Uurimuse „Mahtra küla 1930-1995“ eest sai Eesti presidendi preemia. Kodulooline töö on avaldatud kogumikus „Mahtra küla“ (1998) |
||
Laidsaar, Eerik, kod-nimi Johannes Pillikse (26.10.1906-22.04.1962) – näitekirjanik, prosaist.
1930ndatel tegutses Kohila spordiseltsis Püsivus sportlase ja treenerina. 1944 emigreerus Saksamaale, hiljem Austraaliasse. |
||
Laikmaa, Ants, kuni 1935 Hans Laipmann (5.05.1866-19.11.1942) – maalikunstnik.
Sündis Kivi-Vigalas vallakirjutajast taluperemehe 15. lapsena. Esimesed kooliaastad olid Velise vallakoolis ja Vigala köstrikoolis. Avaldas arvukalt kunstiteemalisi artikleid, arvustusi, reisikirju (“Teelt”), on kirjutanud oma kodust, Vigalast, loodusest ja inimestest (“Kas tõesti mina: kirjad läbi elu”, 2001). |
||
Langemets, Andres (9.03.1949) – toimetaja, luuletaja, kriitik. Lapsepõlvekodu oli Lipal. 1955-63 õppis Raikküla 8-kl koolis.
Avaldanud luulekogusid, arvustusi, artiklikogumikke. Tema lapsepõlvemälestusi Raikkülast saab lugeda Ilmar Palli raamatus „Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve” (2013). |
||
Laus (Laos), Ester (3.08.1931-3.03.2018) – õpetaja, sotsiaaltöötaja. Töötas 33 aastat emakeele õpetajana Kohila Keskkoolis. Vabatahtliku sotsiaaltöötajana juhtis erivajadustega inimestele mõeldud kolme hoolekandeasutuse rajamist Kohila piirkonnas.
Avaldanud romaani „Õhtuks koju“ (1994), kuuldemängu „Ma armastan sind, pisike“, koos Merle Karusooga näidend „Haigete laste vanemad“ (1988). Tema luuletused on ilmunud kogus “101-aastase read” (2016). |
||
Laos, Mati (18.03.1955) – publitsist, ajakirjanik, dokumentalist. Töötas aastail 1977-1982 Kehtna põhikoolis eesti keele ja kirjanduse ning kunstiõpetajana. Ajalehe Ühistöö toimetuses 1980 september – 1983. Olnud peatoimetaja, toimetaja erinevates ajakirjandusväljaannetes (Rahva Leht, Nelli Teataja, Autoleht, Ehitaja, Diivan, Kodumaja jt). Koostanud majandustegelasi ja kergetööstust käsitlevaid raamatuid. Teinud dokumentaalfilme autoajaloost. Koostas raamatu “Rapla Tarbijate Ühistu 1904-2019” (2019). Avaldanud dokumentaalse romaani “Punane Mata Hari” (2015), novellikogu “Pandora laegas”(2021). | ||
Lattik, Margus vt. Mathura | ||
Lattu, Eero – insener. Pärit Märjamaa vallast, lõpetas 1974 Märjamaa Keskkooli.
Avaldanud ajaloolise ulmeromaani „Kaitstud Eesti” (2014). |
||
Laurimaa, Tiiu (10.02.1946) – tantsujuht, õpetaja. Töötanud õpetajana Rapla Keskkoolis, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Elab Raplas.
Koostanud kogumikud „Linda Raus 100“ (2009) ja “Maa sool : nõukogudeaegsest koolielust Raplamaal” (2014). |
||
Lauter, Ants (5.07.1894-30.10.1973) – näitleja, teatrikirjanik. Sündis Velise vallas, 1905-1908 õppis Järvakandi ministeeriumikoolis.
Kirjutas näidendeid, teatriteemalisi artikleid. Postuumselt on avaldatud tema artiklikogumik „Käidud teedelt“ (1979, 1982). |
||
Leemets, Maris – Teenuse kandi külaelu aktivist Teenuse piirkonna külade raamatu “Jõeäärsed jutud” (2023) koostaja, kaasaaitajaks MTÜ Teenuse Naiste Ühendus. Kogumik kuulutati tunnustuskonkursi Raplamaa Aasta Tegu 2023 võitjaks. |
||
Lehiste, Harri (14.10.1931-19.06.1984), ajakirjanik, följetonist. Töötas 1957-58 ajalehe Ühistöö toimetuses.
Avaldas följetoni- ja vestekogumikke. |
||
Lenk, Lehte – avaldanud „Mida jutustab aegade aeg“ I (2001), „Looja lastes ja kõiksuses: mõttekilde laste joonistustelt“ (2006) koos Silvi Iraga. “Ajatu puudutus sümbolites” (2009), “Ajaratas : kristallid õhus” (2013) | ||
Lepp, Marta Sophia, a-st 1927 Maarda Utuste (12.11.1883-11.11.1940) – publitsist. Sündis Vardi (Varbola) vallas. Kasutas pseudonüümi Sophia Vardi.
Avaldas vesteid, arvustusi, luuletusi, mälestuskirjutisi. |
||
Liine vt Kõiv, Anneliis |
||
Liiv, Joosep (4.05.1870-24.02.1957) – vaimulik. Töötas 1907-1941 Rapla koguduse õpetajana.
Valmistas ette Uue Testamendi tõlke, tegi kirikulaulude tekste. Avaldas raamatu „Rapla kogudus 1907-1932“ (1932). |
||
Liiv, Juhan (30.04.1864-18.12.1913) – kirjanik. Elas 1911. aastal lühiajaliselt Raplas lellepoja Joosep Liivi juures. | ||
Lind, Tuule, kodanikunimi Maret German (1960) – pärit Sipast, lõpetas 1978 Märjamaa keskkooli, elab Sipas ja töötab Märjamaal.
Ilmunud romaanid: „Pööratud kuu“ (2008, Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel äramärgitud töö), „Päev algab öösel“ (2010), „ Vale tõde“ (2011), „Eeljapäev“ (2012), “Kättemaksukohuslane” (2015), “Liivakella helinal” (2017). |
||
Linde, Bernhard (4.04.1886-23.08.1954) – kirjastustegelane, prosaist, tõlkija. Sündis Järvakandi valla Laeste külas. 1894 alustas kooliteed Lelle saksakeelses algkoolis, jätkas Järvakandi ministeeriumikoolis. Pärast õpinguid ja tööaastaid Tartus ja Tallinnas elas Linde oma isatalus Purkus veel 1941-44.
Kirjanduslikku tegevust alustas 1905, kasutanud pseudonüümi Pärt Pärn. Avaldanud essee- ja novellikogumikke, kirjandusloolisi ja reisiraamatuid. |
||
Linder, Helju (16.02.1931- 09.12.2011) – genealoog ja koduloolane. Pärit Kaiu vallast, õppis Kaiu algkoolis.
Koostas koduloolise uurimuse “Kaiu talud ja saunad” (2007). |
||
Linnus, a-ni 1960 Loonet, Laine, (15.11.1930-12.03.2004) – kodu-uurija, ajaloolane. Sündis Lohu külas. 1956 lõpetas Tallinna Pedagogilise Instituudi ajaloo õpetaja kutsega. Eesti Noorte Turismimaja asutamise initsiaator. Kodu-uurimise süsteemi looja Eesti koolides.
Koostas kodukanti käsitlevad raamatud „Meenutusi Rabivere algkoolist“ (1995), „Mälivere küla lugu“ (1997), „Lohu asundusküla“ (1999), „Röa küla Raplamaal” (2002). |
||
Loit, Einar (16.04.1934-14.07.2008) – suguvõsauurija. Sündis Kohila vallas Seli külas Sõlveti talus. Õppis Hagudi Mittetäielikus Keskkoolis 4.-7. kl.
Genealoogiaseltsi auliige. Emapoolse Starkopfide hõimu 4 köitelise meetrikaraamatu koostaja. Isapoolsete esivanemate meetrikaraamatu „Lillback“ koostaja. Avaldanud „Mälestusi oma elust, lähikondlastest, järglastest ja esivanematest“ (2001). |
||
Looring, Aleksander (28.04.1910-27.04.1942) – ajaloolane, jurist, õppejõud. Sündinud Velise valla Uhja külas Kivi talus. Õppinud 1919-26 Velise Algkoolis.
Jüri Vilmsi ja 1905. aasta sündmuste uurija. Aleksander Looring on Jaan Krossi romaani “Tabamatus: Jüri Vilmsi romaan” (Kupar, 1993) peategelane, Vilmsi-uurija, kes jutustab oma armastatud naisele Jüri Vilmsi elukäiku. Toimetanud„Punased aastad Läänemaal. I vihk“ (1933), „Velise algkool : 1839-1884-1934 : jooni ajaloost ja mälestusi“ (1934). „Vigala õigus 1789. a. (1940). |
||
Lõhkivi, Endla (17.02.1962) – teadusfilosoof, tõlkija. Õppis Hageri algkoolis 1969-1972, Kohila Keskkoolis 1972- 1980.
Tõlkinud rootsi keelest, muuhulgas Sören Olssoni ja Anders Jacobssoni lasteraamatusarja „Berti päevikud“ (eesti keeles ilmunud 1997-2008). |
||
M
Maalinn, Naima – õpetaja, kodu-uurija. Töötanud pedagoogina Päärdu koolis ja Kivi-Vigala põhikoolis. Vigala valla aukodanik.
Avaldanud kodulooväljaande “Päärdu küla ajaloost” (2007). Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi Toimetistes nr. 6 ilmus “Uhja küla ajaloost” (2014). |
||
Malm, Carl Eduard (22.02.1837-14.01.1901) – vaimulik, luuletõlkija. Oli 1864-1901 Rapla kiriku pastor. Maetud Rapla kalmistule.
On tuntud kui laulu „Kask“ („Üks kask meil kasvas õues“) vahendajana eesti keelde. Vahendas ka vene ja saksa luuleklassikuid eesti keelde. Raamat „Rapla kirik Harjumaal“ (1868) sisaldab materjali Rapla kihelkonna mineviku kohta. |
||
Maltsar, Endel (23.02.1931-15.01.2010) – Töötas mh Mahtra sovhoosi direktorina. Elas Kaereperes.
Koostas väljaande „Valtu kolhoos“ (1989). |
||
Maran, Iko (11.03.1915-12.11.1999) – laste- ja draamakirjanik, tõlkija. 1923-26 õppis Härgla algkoolis.
Kirjanuslikku tegevust alustas koos Bernhard Lüllega Lall Kahase varjunime all. Alates 1964. aastast avaldas raamatud Iko Marani nime all. |
||
Masing, Uku, a-ni 1937 Hugo Albert (11.08.1909-25.04.1985) – teoloog, kirjanik, tõlkija, filosoof. Sündis Raikküla vallas Lipa külas. 1917-21 õppis Raikküla algkoolis. Hilisem elu ja tegevus oli seotud põhiliselt Tartuga.
Tegi tõlkeid umbes 20 keelest. Avaldas, koostas luulekogusid (esimene ilmus 1935). Suur osa Masingu loomingust jäi nõukogude perioodil käsikirja. 1991 asutatud Uku Masingu Kolleegiumi eesmärgiks sai tema pärandi kogumine ja väljaandmine |
||
Mathura, kodanikunimi Margus Lattik (1973) – luuletaja, tõlkija, kirjastaja oma kirjastuses Allikaäärne. Elanud Lelles.
Avaldanud luulekogusid, reisiraamatu „Guatemala, maa hing“ (2009), teinud arvukalt tõlkeid inglise ja hindi keelest. Margus Lattiku teosed ja tõlked e-kataloogis Luulekogus “Sõstrahelmed” (2013) on illustratsiooniks fotod Rapla klaasikunstniku Kairi Orgusaare klaashelmestest, mille valmimisel olid inspiratsiooniks Mathura luuletused. Raplamaa Sõnumites 16.10.2013 ilmunud artikkel luulekogu “Sõstrahelmed” esitlusest |
||
Matt, Pille (1968) – elab Inglistel. Töötanud lasteaiaõpetajana Ingliste lasteaed-algkoolis ja raamatukoguhoidjana Ingliste raamatukogus.
Avaldanud lasteraamatud “Nukupiiga Saara Kai” (2014) ja “Väike Villem” (2017). |
||
Raul Meel (2.03.1941), graafik, maali- ja installatsioonikunstnik, luuletaja-konkretist.
Sündis Raikküla valla Jalase külas. Lõpetas 1959 Rapla Keskkooli. Õppis 1959—1964 Tallinna Tehnikaülikoolis (TPI) elektriinseneriks. Kunstnikuna iseõppinu. Eesti kunstnikest ühe esimesena hakkas looma pikki süsteemseid teosejadasid. Liitus 1968. aastal rahvusvahelise konkreetse luule suunaga. Avaldanud muuhulgas raamatud „Hobu ohkas tuulesse“, „Kana lendab“ ja „Kirjad lindudelt“, autobiograafilise „Meel: minevikukonspekt“. |
||
Meldre, Tõnu (1964) – elab Raplas, elanud ka Kaereperes.
Koos Ülo Roosnurmega on autoriks Kose vallas asuva Karla küla ajalugu käsitlevale kogumikule „Karla küla läbi sajandite“ (2011). |
||
Merenäkk, Tiit (6.02.1948) – kirjanik, luuletaja. Töötanud 1970ndatel ja 1980ndate keskel Rapla rajooni Lenini-nim ja Lokuta kolhoosis agronoomina. | ||
Mering, Alfred (26.08.1903-24.04.1988) – näitleja, lavastaja. Veetis lapsepõlve ja kooliaastad Kohilas, lõpetas 1917 Kohila 5-kl ministeeriumikooli.
Ilmunud mälestusteraamat “Elu lugu : teatrimälestused” (1986), koos Huko Lumetiga kirjutas libreto „Rummu Jüri“ (1955). |
||
Mesila, Tõnu (1964) – kodu-uurija. Lõpetas Märjamaa Keskkooli 1982. Töötas pikka aega Märjamaa vallavalitsuses. Elab Märjamaal.
Avaldanud “Täna, 80 aastat tagasi … ehk Märjamaa lahingu lugu eel- ja järellugudega” (2022). Koostanud “Märjamaa 650 : kogumik Märjamaa piirkonna ajaloost”(2014) ja “Märjamaa 650 : pärimuslood ja mälestused” (2019). |
||
Metssalu, Jüri (8.03.1981) – ajaloolane. Pärit Raplast, lõpetas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi 1999. Õppis Tartu Ülikoolis. 2009-2013 töötas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis kohapärimuse õpetajana. 2014. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kohapärimuse kursuse lektor
Avaldanud raamatu „Kolm kihelkonda ja kohapärimus : kogutut ja kogetut 2004. aasta välitöödelt Rapla, Juuru ja Hageri kihelkondades“ (2006). Artikleid avaldanud folkoristikakogumikes „Kes kõlbab, seda kõneldakse : pühendusteos Mall Hiiemäele (2008) ja „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis“ (2012). „Eesti kultuuriloo õppematerjal. I, Raplamaa“ (2011) üks koostajatest. Kaastööd raamatutele “Lau küla lood” (2014), “Vesiroosi lood” (2018). |
||
Midell, Colleen, kodanikunimi Ene Kensap (1954) – harrastusluuletaja. Sündis Kohtla-Järvel. Elab 1978. aastast Raplamaal, algul Alus, hiljem Keavas.
Avaldanud luulekogud: „Kui pehme samet hellalt paitab“ (2001), „Vaata igavikust üle – oma südamesse“ (2002) |
||
Mihkelson, Ain (1974) – ettevõtja, tegelenud koolituse ja mentorlusega. Aastast 2024 Rapla Kesklinna Kooli direktor. Elab Raplas.
Avaldanud jutukogu “Ümberpööratud pahupidi” (2018).
|
||
Miilen (Raavel), Ülle (1963) – Lõpetas 1981 Rapla Keskkooli, töötanud ajakirjanikuna ajalehes „Ühistöö“. Elab Raplas.
Avaldanud luulekogu „Rumal päike“ (1992). |
||
Mikomägi, Margus (28.01.1956) – ajakirjanik, teatrikriitik. Lõpetas Rapla Keskkooli 1974. Töötanud ajalehtede Raplamaa Sõnumid ja Maaleht juures ajakirjanikuna.
Avaldanud teatriainelised raamatud „Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees“ (2009) ja „Minu venelased ehk ühe parve linnud” (2014), “Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016” (2017), “Kaksteist armastavat naist” (2017),Raplamaad käsitleva „Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale“ (2009), kogumiku “Surnute raamat : elu kiituseks” (2020). |
||
Mothander, Carl (1886-1965)- rootsi sõjaväelane, prosaist, tõlkija, estofiil. Abielludes aastal 1928 Benita von Wrangeliga sai temast Tohisoo mõisa peremees. Lahkus Eestist 1940.
Raamat „Parunid,eestlased ja enamlased“ (esmatrükk Helsingis 1943, eesti k. 1997, 2010) kirjeldab baltisakslaste elu kahe maailmasõja vahelises Eestis, samuti eluolu Tohisoo ja lähikonna mõisates. Maamõisnike elustiili ja mõisaköögi eripärasid käsitleb ka raamatus „Kulinaarsed vested” (esmatrükk Stockholmis 1931, eesti k. Loomingu Raamatukogus 2014). |
||
Murre, Hugo (23.05.1924 – 25.05.2011) – Sündis Märjamaal. Õppis Märjamaal vallakoolis, 1941 lõpetas Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Pärast sõda õppis vabariiklikus parteikoolis. 1950-1970 töötas Draamateatri direktorina, hiljem Tallinnas kinodevõrgu juhatajana. Pensionieas kolis tagasi Märjamaale – kirjutas mälestusi : “Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina” (2006), „Mälestuste raamat, ehk, Minu elu enne teatrit ja minu elu pärast teatrit on ikka nagu üks teater olnud” (2008). Uuris ja avaldas artikleid Märjamaa ajaloost. | ||
Muru, Karl (1.01.1927 – 30.05.2017) – kirjandusteadlane, kriitik.
Oli 1951–1959 Rapla Keskkoolis eesti keele õpetaja. 1962. aastast töötas TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedris. Uuris peamiselt 20. sajandi eesti luulet ning kirjutas rohkesti luulearvustusi. Koostas mitmeid õpikuid. |
||
Murutar, Kati ( Kati Saara Vatmann) (21.03.1967) – kirjanik, ajakirjanik. Elab Raplamaal 2010. aastast. | ||
Mälk (a-ni 1950 Kukk), Vaina (10.12.1922-7.04.2004) – folklorist. Sündis Kehtnas kooliõpetaja perekonnas.
Tema elutööks kujunes läänemeresoome väikerahvaste vanasõnade publitseerimine, koostas mitmeid folkloorikogumikke. |
||
Märjama, Juhan (21.06.1935-31.03.2011) – õpetaja, koolijuht, ajakirjanik, kodu-uurija.
Töötas õpetajana mitmetes Raplamaa koolides, 1977-1994 oli Juuru gümnaasiumi (keskkooli) direktor. Toimetas aastail 1998-2004 ajalehe Nädaline koduloolist lisa Mõeldes Tagasi. Tema uurimus Kaiu lahingu kohta ilmus väljaandes „Raplamaa kodu-uurijate päev Järvakandis 09.11.2001” |
||
Möllenbeck, Josua(?-1657) – saksa päritolu luuletaja. 1624 aastast kuni surmani oli Juuru pastor. Kirjutas 52-realise põhjaeestikeelse pulmalaulu „Dialogus nuptialis“ (1639). | ||
Müüripeal, Heili (23.12.1933-2.06.2008) – proosakirjanik. Õppis 1954-57 Kehtna põllumajanduskeskkoolis.
Avaldas lühijutte ja romaane. |
||
Müürisep, Feliks(18.11.1928-13.11.2009) – kodu-uurija. Sündis Pahklas, lapsepõlve ja kooliaastad möödusid Mahtra külas. Töötas pikka aega Rapla EPT-s.
Osa tema koduuurimuslikust tööst Mahtra küla kohta ilmus kogumikus „Mahtra küla“ (1998). |
||
N
Narmont, Donatas (22.04.1966) – ajakirjanik, kirjastaja, kergejõustiklane
Lõpetas 1984 Rapla Keskkooli, 1990 Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna. Olnud Rapla rajooni ajalehe Ühistöö kaasautor, töötanud spordiajakirjanikuna. Andnud välja ajakirju Sporditäht (1992-2006), Tennis (2007- ), Jooksja (2009- ). Kirjastanud sporditeemalisi raamatuid. Suvekodu on Raplas, kus asutas ka tenniseklubi. Avaldanud luuleraamatu “Spordimehe saatus” (2019). |
||
Nebokat (Nebocat), Jaan (5.09.1844-15.09.1908) – sõnastike, õpikute autor, tõlkija. Õppis 1864-67 Märjamaa kihelkonna Kuuda seminaris, 1867-70 oli samas abiõpetaja, 1878-82 õpetaja.
Tõlkis vene, prantsuse, inglise kirjandust, koostanud keeleõpetuse raamatuid. |
||
Neumann, Mihkel (1866-1941) – ajakirjanik ja tõlkija. Õppis 1884-86 Kuuda seminaris.
Avaldas raamatu „Kuuda seminar ja tema kasvandikud“ (1928), milles on talletatud seminari ajalugu ja seminaristide elulood. |
||
Nikolić, Merily A (kod-nimi Merily Aavik)
Pärit Vigalast. Lõpetas Vana-Vigala Põhikooli 1998. Avaldanud lasteraamatu “Saladus mullimesilastest” (2019) |
||
Nisumaa, Ants (1944) – harrastuskunstnik ja -kirjanik. Elab Märjamaal.
Tema luuletusi on avaldatud Märjamaa Nädalalehes. Avaldanud raamatu „Elust enesest“ (2011), milles on teksti autor, helilooja, illustreerija. Nisumaa tööd e-kataloogis ESTER Lisalugemist: “Mitmekülgne iseõppija Ants Nisumaa” |
||
Norak, Andrus (1958-2011) – vaimulik, teoloog, luuletaja, literaat ja tõlkija. Veetis viimaste eluaastate suved Märjamaa vallas Lümandu külas.
2001 avaldas Samuel Bengtsson’i varjunime all luuleraamatuid „Karjeid rohtuva[i]st kraatreist, ehk, Viimase peal“ ja „Valitud luuletused“. |
||
Novek, Maigi (1964) – õppis Sipa koolis, 1982 lõpetas Märjamaa Keskkooli. Töötab Rapla Vesiroosi gümnaasiumis logopeedina.
Koostanud ja toimetanud koduloolised väljaanded “Huugi rahvas läbi aastasadade” (2008), “Loodna kool 150” (2011). |
||
Nurm, Helle-Mai (1939) – harrastusluuletaja. Elab Märjamaa vallas Orgita külas.
Avaldanud luulekogud „Valge paber“ (2004), „Tee õnnele avaneb tasapisi“ (2009). |
||
Helga Nõu (22. 09.1934 Tartu) – kirjanik Tema romaani “Ingel ja idioot” (2019) aluseks on Märjamaa kandi Uhta talu peremehe Bernhardi (Pärnat) kirjutatud mälestused. (Allikas: Eha Kaljusaare artikkel Märjamaa Nädalalehes 9. nov 2022) |
||
Nõulik, Einvald (26.11.1928-1.11.2023) – kodu-uurija. Elas ja töötas 1959. aastast Järvakandis.
Koduloolasena teadis palju Järvakandi ajaloost. Avaldas koduloolisi kirjutisi ajakirjanduses. Näidend „Meil Jerwencantos“ on avaldatud kogumikus „Klaasipealinn Järvakandi“ (2012). Pälvis Raplamaa hõbedase vapimärgi, Järvakandi valla teenetemärgi. |
||
O
Oorgu, Mihkel – kod. nimi Luts (20.03.1888-20.07.1929) – prosaist ja publitsist. Töötanud 1910-11 Hageri haridusseltsi koolis. | ||
P
Pae, Anna-Kristiina – pärit Märjamaalt. Lõpetas 2008 Märjamaa Gümnaasiumi. Avaldanud luulekogu “Lindudeta kevad” (2019). | ||
Paidla, Arvi (29.08.1937-8.07.2000) – teadlane, kodu-uurija. Töötas 11 aastat Mahtra Talurahvamuuseumis teadurina.
Avaldas trükis üle 30 teaduskirjutise. Temalt on ilmunud hulk Raplamaad käsitlevaid raamatuid: “Rapla rajoon” (1974, koos A. Kruusimägiga), täiendatud väljaanne “Raplamaa” (1991), “Kehtna” (1974), “Mahtra muuseum-25” (1995), “Rapla maakond teise aastatuhande lõpul” (1999), “Hagudi. Hageri” (2000). Tema elu ja tegevus on kokku võetud kogumikus „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“ (2007) |
||
Paidla, Armar (18.03.1964) – kirjastaja. 1982 lõpetas Rapla Keskkooli. Elab Rapla vallas.
Koostanud raamatud:“Saku tehnikum läbi aegade“ (2003), „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“ (2007), “Mõisapargikool : Alu kool 1868-2008” (2008), „Rapla Kultuurikeskus 75: 1933-2008“ (2008), „Uusküla elu 1409-2009“ (2009), “Rapla inimesed” (2015). Olnud aastaid vallalehe Rapla Teataja toimetaja. Oma kirjastuses Rajakaar on välja andnud arvukalt Raplamaad käsitlevaid kodulooväljaandeid. |
||
Paju, Juhan (11.03.1939-30.07.2003) – kirjanik, ajakirjanik. Kasvas üles Järvakandis, õppis Järvakandi 7-kl. koolis.
Avaldas proosaraamatuid, sh arvukalt kriminaalromaane. |
||
Pajumägi, Robert, kodanikunimi Grigorjev, Robert (1963) – avaldanud oma suguvõsa lugu kajastava „Vahtralehed lumel“ (1995) ja luulekogud„Meie elu” (2003), „Looduse harmoonia” (2006), „Siit nurgast ja sealt nurgast“ (2008). | ||
Panga, Milvi (22.04.1945) – luuletaja. Sündis Võrumaal. 1965. aastast elab Raplamaal Alus.
Luuletusi (peamiselt lastele) on kirjutanud 1984. aastast. Esikkogu “Pesamunale” ilmus 1995. Pälvinud Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna 1992. ja 2018. aastal. |
||
Parnabas, Aleksei (1.01.1919-26.01.1986) – kodu-uurija. Elas Velisel Veski küla Sillaotsa talus, kus alustas 1980ndate alguses talumuuseumi sisseseadmist. Avaldas artikleid ajakirjanduses ning Velise ajalugu käsitleva trükise „Velise“ (1988). | ||
Pervik, Aino, kod-nimi Aino Raud (22.04.1932) – kirjanik, tõlkija. Õppis 1939-46 Järvakandi algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis.
Tuntud eelkõige lastekirjanikuna, avaldanud luulekogusid ja proosaraamatuid ka täiskasvanuile. Tema lapsepõlvemälestusi Järvakandist on avaldatud raamatus „Järvakandi läbi sajandite“ (2007). Raamatus “Miniatuurid mälupõhjast” (2020) on samuti mälestuskilde lapsepõlvest Järvakandis ja Purkus. |
||
Peterson, Eve (1964) – õppinud Kodila 8-kl. Koolis , lõpetanud Rapla Keskkooli 1982. Avaldanud noorsoojutustuse „Copia“ (1988). | ||
Petersoo, Tiit (31.12.1937-9.03.2024) – looduskaitsetegelane, koduloolane. Sündis Tallinnas õpetajate peres. Aastal 1976 tuli Raplamaale, kus 27 aastat töötas erinevates looduskaitsega seotud ametites.
Avaldanud väljaande “Rapla maakonna kaitstavate loodusobjektide kaart“ (1997), koostanud „ Mart Tapupere“ (2007), “Raplamaa : Rapla, Märjamaa, Raikküla vald. Loometsade riik ” (2010), kogumiku „Raplamaa pärandkultuurist“ (2007) kaasautor. Aastail 1993-1998 oli Nädalise lisalehe Lehmlõuke koostajaks koos Viio Aitsamiga. Avaldanud arvukalt Raplamaa loodust käsitlevaid kirjutisi ajakirjanduses. |
||
Pihla, Magda, a-ni 1929 Römmer (1.02.1908-31.05.1989) – kirjanik, kunstnik. 1915. aastast elas vanavanemate juures Ingliste vallas. Kooliteed alustas Järvakandi ministeeriumikoolis. 1944 siirdus Saksamaale, sealt edasi Kanadasse.
Kirjutas lastejutte ja proosaraamatuid täiskasvanutele. |
||
Pikkov, Lui (16.07.1935-15.08.2008)- keemiainsener. Sündis Saunakülas, lõpetas 1950 Valtu kooli, 1954 Rapla Keskkooli.
Tema kodulooline uurimus „1905. aasta Raplamaal“ ja mälestused Rapla Keskkoolist on avaldatud kogumikus „Rännud Raplamaa minevikku: koduloolisi uurimusi ja mälestusi“ (2006). „Kaerepere, Saunaküla, Kumma: looduse ja kultuuriloo õpperada“ (2005) üks koostajatest. |
||
Pikkov, Ülo (15.06.1976) – animatsioonfilmi režissöör, Lui Pikkovi poeg. Sündis Tallinnas. Kehtna vallas Saunakülas on tema suvekodu.
Kirjutanud ja illustreerinud (ka koos õe Anne Pikkoviga) põhiliselt lasteraamatuid (nt „Unenäoraamat“, 2006). Tema mälestuslikku laadi romaanis „Vana prints“ on viiteid ka sündmustele Rapla ja Valtu Saunaküla piirkonnas sõja-aastail, mis pärinevad isa jutustatud lugudest. Avaldanud ajakirjanduses filmiteemalisi artikleid, samuti karikatuure ja koomikseid. |
||
Plaat, Jaanus ( 16. 08.1967 Rakvere) – etnoloog, usundiajaloolane
Aastail 1995-2005 oli Eesti Rahva Muuseumi direktor, 2006-2012 Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, 2013. aasta oktoobrist SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid tegevjuht. Avaldanud üle 30 teadustrükise. Kogumiku “Vennastekoguduse usuliikumine Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnas 18.–21. sajandil” (2018) üks autor ja toimetaja. |
||
Pukk, Henri (1993-2021) – pärit Raplast. Õppis Rapla Ühisgümnaasiumis. 2022. a avaldati tema tekstidest kogumik “Liblikate viimane tants“. |
||
Põldmaa, Kustas (4.02.1897-2.08.1977) – loodusekirjanik, õpetaja. 1928-34 oli Hageri algkooli ja põllumajanduskooli juhataja. Samal ajal ka Hageri haridusseltsi esimees, Hageri rahvamaja ehituse algataja.
Kirjutas luulet, lasteraamatuid, loodust populariseerivaid raamatuid. |
||
Põldoja, Hans (1933) – sündis Mõraste külas Märjamaa vallas, õppis Loodna koolis ja Märjamaa Keskkoolis.
Avaldanud raamatu „Märjamaa lahingust 1941. aastal“ (2013) ning oma sünnikoha ajalugu käsitleva “Mõraste küla, ühe Lääne-Eesti muinasküla, kujunemise ja hääbumise lugu” (2017) |
||
Põlma, Astra – Vana-Vigala rahvamaja juhataja 1994. aastast Koostanud trükise „Ülevaade Raplamaa täiskasvanute harrastusteatrite festivalidest“ (2015) |
||
Pärdi, Heiki (22.04.1951) – ajaloolane, etnoloog. Sündis Raikkülas. Õppis 1958-1966 Raikküla 8-klassilises Koolis, 1966 – 1969 Järvakandi Keskkoolis. Töötanud Eest Rahva Muuseumis, Tartu Ülikoolis, 2000-2004 Tartu Kunstimuuseumi direktor, alates 2005. aastast töötanud Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori, hiljem vanemteadurina. Uurinud eesti rahvakultuuri, kultuurilugu ja maa-arhitektuuri arengut. Koostatud väljaannetes (nt „Eesti taluhäärberid” I-III (2005, 2007, 2010) ja “Maa ja linna vahel: Eesti alevite lugu” (2023) on käsitletud ka Raplamaad. Kirjutanud ülevaate maakonna küla- ja aleviarhitektuurist koguteose “Raplamaa” 3. osa I köitesse (2022). Heiki Pärdi teosed e-kataloogis ESTER
|
||
Pärt, Mai (1968) – lasteaiaõpetaja. Elab Lelles, töötab Kehtna lasteaias.
Koostas laste jaoks Kehtna valla ajalugu, kultuuri ja loodust tutvustava raamatu “Koduvalla aabits” (2016) ja selle juurde kuuluva “Koduvalla töövihiku” (2017). |
||
Pärt, Urve (18.01.1939) – elab Raplas.
Avaldas lauliku „Seitse Rapla laulu“ (2001), olles nii laulusõnade autoriks kui heliloojaks. Tema mälestused lapsepõlvest Saaremaal ilmusid kogumikus “Minu elu ja armastus: Eesti rahva elulood” 1. kd (2018). |
||
Q
R
Rahu, Kalju (15.05.1935-20.03.2018) – koolijuht. Sündis Saaremaal Roobaka külas. Töötas 1962. aastast Valtu 8-klassilise Kooli õpetajana, aastatel 1964–2000 oli sama kooli (1989. aastast Valtu 9-klassiline Kool, 1991. aastast Valtu Põhikool) direktor.
Mälestused oma lapsepõlve kodukülast ja sealsetest inimestest on avaldatud raamatuna “Roobaka mälestused” (2014). |
||
Raudsep, Tea vt Dorothea |
||
Raus, Mauri (27.01.1942-11.10.1990) – näitleja. Algkooli lõpetas Järvakandis, keskkooli Raplas 1959.
Ilmunud luulekogud „Valge maur ja tema aur : mõttepudemeid“ (1989), „Hingehaige“ (1991) |
||
Rehemaa, Leo (5.06.1932-9.10.1998) – kodu-uurija. Pärit Kaiu valla Kasvandu külast. Avaldas ajakirjanduses koduloolisi artikleid 1959. aastast. Uurimused käsitlesid Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu piirkonda. | ||
Reichardt, Heli (1953)– sündinud Väike-Lähtru külas Läänemaal. Lõpetas Märjamaa Keskkooli 1971.
Avaldanud romaanid „Walpurgi öö. Must stsenaarium” (2014), “Siinpool linnuteed” (2017), lasteraamatu “Leenu ja Liisu lood” (2015) |
||
Reinaus, Reeli (1977) – kirjanik. Õppis 1984-1996 Kohila Gümnaasiumis, 1997-2002 Tartu Teoloogia Akadeemias ja 1999-2002 Tartu Ülikoolis.
Avaldanud luulekogusid ja romaani „Une nägu“ (2005). Alates 2008. aastast on avaldanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid – nt „Mõistatus lossivaremetes“ (2009), „Aguliurka lapsed“ (2012) jt. Koostanud Hageri kohapärimuse kogumiku “Keerdus kadakas ja kadunud haned” (2023). |
||
Reintalu, Johannes, end nimi Reinthal, pseud. J. Puhasorg (31.03.1875- 31.03.1945) – ajakirjanik, majandusteadlane. 1895-97 oli Rapla vallakooli õpetaja, 1905. aastal vallakirjutaja Kohilas.
Avaldas esimese tervikliku käsitluse Mahtra sõjast – „Mahtra sõda“ (1923), samuti jutukogumikke. |
||
Rekkaro, Anne (5.03.1943) – sündis Königsbergis. 1946. aastal tõi kasuema ta Eestisse. Töötas aastakümneid Raplas lastepsühholoogi, lasteaiaõpetajana, elas Raikküla vallas. 2014. aastast elab Haapsalus.
Avaldanud kogumiku „Lastenäidendid“ (2004), luuleraamatu “Minu valuaed” (2016), “Muinasjutte Haapsalust” (2021). Tõlkinud saksa keelest Teise maailmasõja aegse Königsbergi ja seal elanud inimeste saatust käsitlevad raamatud: H. Buchholtzi „Hingehobune Iwan“ (2011) ja „Königsbergi naised 1945-1948“ (2012), H. Deichelmanni “Ma nägin Königsbergi suremas : ühe arsti päevaraamatust” (2014). |
||
Rimm, Kati, pseud. (1966) – harrastusluuletaja. Õppis Märjamaa Keskkoolis, elab Raplas.
Avaldanud luulekogu “Merehõbe” (2015), 1 luuletus ilmunud kogumikus “Läbilõige : viiel aastal korraldatud üle-eestilise luulekonkursi finalistide luuletusi” (2006). Tema luulet on avaldatud ka ajakirjanduses (Rapla maakonnalehes, Märjamaa Nädalalehes, ajalehes Rahvuslik Teataja). |
||
Ruben, Aarne (17.07.1971) – kirjanik ja ajakirjanik. Lõpetas 1990 Rapla II Keskkooli, töötanud lühikest aega Valtu Põhikoolis õpetajana, hiljem Kohila Gümnaasiumis
Avaldanud luuleraamatuid („Ajakirjanik“,1994), novelle ja romaane („Volta annab kaeblikku vilet” , „Vares-Barbaruse valitsus” , “Elajas trepi eelastmel” jt). |
||
Rummo, Jaan (1.10.1897-24.11. 1960) – lastekirjanik ja toimetaja, õpetaja. Sündis Kehtna vallas Kalbu külas. Paul Rummo vend. 1906-1909 õppis Kehtna vallakoolis, 1909-1912 Järvakandi Ministeeriumikoolis. 1917-19 oli Raikküla Kõrgema Algkooli juhataja. 1917 asutas Kehtna Rahvaraamatukogu Seltsi ja oli selle juhataja, kuulus Raikküla Hariduse Seltsi juhatusse.
Tõlkis muinasjutte ja vene lastekirjandust. |
||
Rummo, Paul (14.07.1909-28.03.1981) – luuletaja, publitsist. Sündis Kehtna vallas Kalbu külas. Jaan Rummo vend, Lea Tormise ja Paul-Erik Rummo isa. 1918-24 õppis Kehtna Algkoolis.
Avaldas lastenäidendeid, luulekogusid, publitsistikavalimikke. Noorsoojutustuse „Käskjalg Kalle“ (1943) nimitegelane tegutseb Rummo sünnipaiga lähiümbruses. Uustrükk ilmus 1977 pealkirjaga „Linnuse saladus“. |
||
S
Saar, Veera (28.03.1912-20.07.2004) – kirjanik, õpetaja. 1941-42 töötas õpetajana Kehtna kõrgemas kodumajanduskoolis.
Kirjutas romaane, novelle, jutustusi. Novelli „Meie aed“ (1959) tegevuspaigaks on Kehtna. |
||
Sale, Milja (1938) – harrastusluuletaja, elab Märjamaal.
Avaldanud 6 luulevihikut: „Head vana-aasta lõppu“ (1977), „Peegelpilt vees“ (2003), „Luule läbi aastate“ (2006), „Nagu olnud nii on“ (2008), „Jälg elust“ (2012), “Kuni aeg saab täis…”(2018). Tema luuletusi on avaldatud ka Märjamaa Nädalalehes. |
||
Sale, Mairis (1981) – Milja Sale tütar, elanud ja õppinud Märjamaal. Avaldanud Siriam Elas’i pseudonüümi all luulevihiku pealkirjaga „Inimvarjutus“ (2002). | ||
Salm, Heino (6. III 1932 – 19. X 2016 ) – kodu-uurija. Pärit Kalbu külast. Lõpetas 1947 Kehtna 7-kl Mittetäieliku Keskkooli, õppis Rapla Õhtukeskkoolis. Töötas aastail 1958-1963 Rapla rajooni ajalehe Ühistöö toimetuses, 1963-1995 Rapla trükikoja direktorina.
Avaldanud maakonnalehes arvukalt koduloolisi artikleid. Koostanud väljaanded „Rapla Trükikoda 1951-1995“ (1995), „Kalbu 750“ (1991). Tema ülevaade kolhooside rajamisest Kehtna vallas ilmus kogumikus „Au kolhoosikorrale!“ (2004). |
||
Saluri, Piret (22.10.1943) – tõlkija. Õppis Märjamaa keskkoolis.
Tõlkinud ilukirjandust soome, vene ja inglise keelest. |
||
Saluste, Margit (10.04.1964) – lastekirjanik ja raamatuillustraator. Sündis Järvakandis, lõpetas Järvakandi Keskkooli 1982.
Avaldanud arvukalt lasteraamatuid, mis on ta enda illustreeritud. Esimene raamat ilmus 1996. aastal – “Tuduhiired: jutud ja pildid”. |
||
Sanglepp, Margus (1967) – sündis Märjamaa vallas. Lõpetas 1985 Märjamaa Keskkooli.
Koostanud mälumänge ja viktoriine, toimetanud majandusajakirja „Tulu“. Ilmunud raamatud: „Kireruum“ [luuletused] (2004), „Maksuametniku surm : kriminaalne lugu“ (2004), „ Künkarahvas : pöörane jant eestlaste elust“ (2005), luulekogu „Vigureid ja figuure“ (2009), „Taburetid“ (2011) jne. |
||
Sarv, Mikk (10.08.1951-06.04.2018) – rahvaluuleteadlane, koolitaja, maaelu aktivist. Oli 1987-1990 Pirgu Arenduskeskuse projektijuht, 1990-2001 Rapla maavalitsuses asemaavanem ja arendusnõunik.
Avaldas muuhulgas rahvapärimuse alaseid raamatuid – „Sõna jõud“ (2012), “Kuu” (2015) |
||
Saumann, Marek (1981) – õppis Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis ja Rapla Õhtukeskkoolis. Avaldanud luuletusi Raplamaa harrastusluule kogumikus „Üks väike luulevihik“ (1999). | ||
Sauter, Peeter (11.03.1962)- kirjanik, tõlkija.
Kolm esimest eluaastat elas Hageris, kus ta ema töötas apteekrina ja isa metsaülemana. Hageriga seotud lapsepõlveseiku kirjeldab raamatus “Lapsepõlve lõhn” (2015). |
||
Schults, Rauno (14.07.1972) – sündinud ja koolis käinud Järvakandis.
Ilmunud luuleraamat „Gavriliaad“ (2011) |
||
Seeland, Sergei (21.11.1935-1.04.2018) – kodu-uurija. Sündis Velise valla Kirna külas. Elas Pärnu-Jaagupis.
Kodu-uurimuslikku tegevust alustas 1962. aastal. Uuris ning avaldas trükis arvukalt Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja Velise valla ajaloo materjale. Velise valda käsitlevad: „Velise valla ajaloost“ (2005), „”Velise Wabariik”, ehk, 1905. aasta sündmused ja selle järelkajad“ (2005), „Posti-, telegraafi- ja telefonisidest Velise piirkonnas : järg raamatule “Velise valla ajaloost”“ (2008), “Velise Ristija Johannese Apostliku Õigeusu kirik ja kogudus” (2014), “Mäe talu ja Lauterid” (2016). Tänase Märjamaa valla piirides asuva sünniküla lugu “Kirna küla ajaloost” (2015). Vigala kandi postiside ajalugu on kajastatud raamatus “Pärnu-Jaagupi postside ajaloost 17. sajandist kuni aastani 2013” (2015). |
||
Selirand, Elo (9.07.1975), tele- ja filmirežissöör, stsenarist ja kirjanik – sündinud Tallinnas, esivanemad on pärit Vigala ja Velise kandist, kus on veetnud ka oma lapsepõlve.
Oma romaanide “Tormpuudlane” (2018) ja “Tormimärgid” (2021) tegevuspaigad on viinud Vigalasse. Avaldanud raamatuid ka Aliis Jõe nime all. |
||
Selirand, Jüri (21.07.1928-11.09.2017), arheoloog, ajaloolane, tõlkija, õppejõud, ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija – sündis Vigala vallas.
Tõlkinud saksa keelest peamiselt ajalooraamatuid. |
||
Sepa, Tiit (1.07.1964-22.05.2017) – harrastuskunstnik ja -kirjanik. Elas Märjamaal.
Esimene luulevihik „Kivilillest kirikakrad“ ilmus aastal 2000. Avaldas arvukalt romaane – esimene romaan „Ajatu elu“ ilmus 2002. |
||
Sepp, Ene (17.07.1991) – Lõpetas 2010 Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi, 2015 Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala.
Avaldanud peamiselt noorsooromaane, nt. „Medaljon“(2009), „Minevikuta mälestused“ (2010), „Minevik olevikus“ (2012) jne. |
||
Seppel, Ly, kod-nimi Ehin (30.05.1943) – luuletaja, tõlkija. Sündis Haapsalus, 1950-61 õppis Rapla Keskkoolis. Elab Raplas. Rapla valla aukodanik 2013. aastast.
Esimesed luuletused on avaldatud Rapla Keskkooli almanahhis “Oma sulega”. Avaldanud luulekogusid, lasteraamatuid, kirjutanud publitsistikat, arvustusi. Tõlkinud vene, inglise, soome, türgi-tatari keeltest luulet ja proosat. |
||
Sepper, Märt (1991) – luuletaja. Sündinud Raplas. Käinud koolis Raplas ja Kohilas Avaldanud luulekogusid.Sepperi teosed e-kataloogis ESTER |
||
Sildna, Anne, kod. nimi Anne Uustalu (1952) – harrastusluuletaja. Elab Raplas.
Avaldanud luulekogu „Hingepeegel“ (2008) |
||
Sinijärv, Reelika vaata Haapanen, Reelika | ||
Sirendi, Arvo (4.04.1939) – põllumajandusteadlane, poliitik. Sündis Kuimetsa vallas. Õppis Kuimetsa algkoolis.
Töötanud muuhulgas ajakirjade Põllumajandus ja Maakodu peatoimetajana üle üheksa aasta. Avaldanud üle 600 artikli ajakirjanduses. 5-köitelise koguteose “Eesti põllumajandus XX sajandil” (2007-2014) toimetuse kolleegiumi aseesimees ja peatoimetaja. Enamus tema kirjutatud või koostatud raamatutest on ilmunud pärast pensionile jäämist. |
||
Sits, Eve Hele (1983) – lõpetas Kohila Gümnaasiumi 2002, õppis Tallinna Pedagoogilises Seminaris lasteaiaõpetajaks, töötanud kodukandi lasteaedades.
Avaldanud lasteraamatud: „Mooni metsauudistaja : tähelepanekuid ja lugusid metsaelust“ (2012), „Mooni talurahva tähtpäevik“ (2011), „Õunte ootel“ (2010), “Saiasoo lood” (2014), koduloolise väljaande “Linnulennul üle kodu : Kohila valla lapse kodukandiaabits” (2012), |
||
Soosaar, Enn (13.02.1937-10.02.2010) – tõlkija, publitsist. Õppis 1944-51 Hageri 7-kl. Koolis.
Viljakaim 20. sajandi ameerika kirjanduse vahendaja Eestis. Raamatus “Nuripidine aastasada : ajast, isast ja teistest“ (2008) meenutab muuhulgas ka oma lapsepõlveaastaid Hageris. |
||
Steinberg, Jaan, pseud. J. Kalju (1866-1933) – õppis Kuuda seminaris 1883-86, Kasti 2-kl eraalgkooli juhataja, 1888-90 töötas Järvakandi vallakoolis ja 1890-99 Juuru-Maidla vallakoolis.
1898 hakkas Oleviku toimetaja A. Grenzteini palvel kohalikelt elanikelt üles kirjutama mälestusi Mahtra sõjast ja neid ajalehes avaldama märkusega „Sõjas olija enese nägemise järele kirja pandud“. Tõlkinud ilukirjandust. |
||
Stramm, Philipp (21.09.1814-20.08.1871) – literaat. Sündis Kohila mõisas ametniku peres. Tema dialoogid „Üks kenna neljatahhuline jut“ ja „Eestlaste priidus (ehk Wabbadus) oli tsensuur 1860 ära keelanud. 1966 leitud ja publitseeritud A. Vinkeli „Eesti rahvaraamatus“. | ||
Suislepp, Harald (11.06.1921-21.09.2000) – luuletaja. Õppis 1930ndatel Eidapere algkoolis. Avaldanud luulekogusid. | ||
Š
Z
Ž
T
Tall, Deivi (1993) – pärit Raplast. Avaldanud lasteraamatu “Varesepoeg Villu ei taha magama minna” (2021). |
||
Tall, Teet (1966) – pärit Raplamaalt, töötab Raplas. Tegutsenud pikalt muusikuna ansamblis Spido. Avaldanud salmiraamatuid: “Vahvad jõulusalmid kõigile” (2018), “Vahvad luuletused tähtpäevadeks” (2020), “Vahvad ja õpetlikud luuletused loomadest” (2022). Kirjutanud ka laulusõnu.Teet Talli tööd e-kataloogis ESTER |
||
Talvoja, Rait (24.01.1951) – töötab Mahtra Talurahvamuuseumis, elab Juuru valla Helda külas .
Avaldanud koduloolisi väljaandeid: „Lähtru vald Läänemaal“ (2005), koostanud raamatud “Suure-Lähtru kool: ajalooline ülevaade“ (2002), „Kuuda Seminar 150. Ülevaade ja lühielulood“ (2004),”Kuluse – Martna kirikumõisa küla: kodulooline uurimus“ (2008), ” Jüri Aguraiuja ja Martna” (2009). Kaastöö raamatule “Lau küla lood” (2014). Avaldanud ajakirjanduses arvukalt kodu- ja kohaloolisi artikleid. |
||
Talving, Hanno (1964) – ajaloolane. Sündis-kasvas Juurus, õppis Juuru Keskkoolis. Töötab Eesti Vabaõhumuuseumi teadurina.
Koostanud raamatud „Eesti vallamajad“ (2009), „Eesti tuulikud“ (2005), „Eesti koolimajad“ (2011), “Eesti vallamajade ajaloo teatmik (2015) jt. Kogumiku „Lau küla lood” (2014) kaasautor. |
||
Tamm, Andre (1976) – Palukülas vanavanemate juures veetis 1980-ndatel oma koolivaheajad. Sellele perioodile ning ühtlasi ka Lellele ja Palukülale on pühendatud osaliselt ilukirjanduslik mälestusteraamat “Lapsepõlveküla : Jutte maal veedetud lapsepõlvest” (2014). | ||
Tamm, Elina, (varasem nimi Aslett) (1975) – õpetaja, tõlkija, toimetaja. 2007-2012 oli Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis inglise keele õpetaja. Töötanud Rapla Keeletekooli juhatajana.
Tõlkinud norra keelest E. Hanseni „Reekviem katkenud reisile“ (1996), rootsi keelest M. Fredrikssoni „Simon ja tammed“ (2001) ning inglise keelest S. Nickersoni “Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita” (2005); toimetanud tõlkeraamatuid. |
||
Tammar, Ants (29.11.1952) – Töötanud Raplamaal kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas. Elab Raplas,
Koostanud Raplamaa sotsiaaltööd käsitlevad raamatud: „Aastad ja inimesed: kirjad kaasteelistele“ (2008), „ Kilde Raplamaa sotsiaaltöö algusaastatest“ (2007), koolide ajalugu käsitlevad “Koolilood: Kohila kooli ajaraamat” (2015), „Märjamaa kooli koduloo lugemik” (2016), “Rapla kahe koolimajaga kooli lugu”(2020), raamatukogu ajalooraamat “Rapla raamatukogu 120 aastat” (2023). Avaldanud kohalikku haridus- ja kultuuriajalugu käsitlevaid artikleid maakonna ajalehtedes. |
||
Tammar, Mari (28.02.1988) – pärimusmuusik, kirjanik, ajakirjanik. Ants Tammari tütar. Sündis-kasvas Raplas. Lõpetas 2007 Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi. Töötanud ka maakonna ajalehe “Raplamaa Sõnumid” juures.
Avaldanud raamatud „Sõna raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste“ (2012), romaani “Hundihüüdja” (2019), “Õnn kuulub kõigile : mõtteid, kuidas luua endale õnnelikum argipäev” (2022). Kirjutanud näidendeid: “Hundihüüdja” (2014), “Eestlaste muistne lugu – sugu – pugu ehk Elamuslikud lood eestlaste ellujäämisest!”, (2015), “Veritasu” (2017), “Richard ja Anna” (2022). |
||
Tapupere, Mart (26.09.1907-20.08.1974) – kodu-uurija. Sündis Sikeldi ja kasvas Oela külas, õppis Vigala põllutöökoolis aednikuks.
Kodu-uurimisega tegeles 1950-ndate teisest poolest. Oli 1959-66 põhiautoriks Rapla rajoonilehe Ühistöö erilehes Koduloolane. Mahtra Talurahvamuuseumi loomise initsiaator. Artikkel „Rapla leeripoiste mäss” ilmus kogumikus ”Rapla rajoonis” (1976). Tiit Petersoo on koostanud tema kohta trükise „Mart Tapupere“ (2007). |
||
Teppo, Peeter – pärit Raplast, lõpetas 1979 Rapla Keskkooli. Ilmunud luulekogud “12 kurbust” (2016), “Kuuvalgus kisub hinge irvakile” (2024). |
||
Thomasson, Johann (14.04.1817-?) – rahvaraamatute autor. Sündis Raikkülas. Töötas õpetajana Tartus, hiljem koduõpetajana Venemaal.
Tema esikteos „Weikise Hanso luggu tühja sare peäl“ (1839) oli esimene eestikeelne robinsonaad. Oma mugandustega ja raamatutega „Jenowewa“ (1841) ja „Irlanda“ (1844) rajas teed sentimentaalsele juturaamatule eesti rahvalektüüris. |
||
Tihkan, Kalev – looduskaitsetegelane, bioloog. Lõpetas 1979 Märjamaa Keskkooli.
Olnud raamatute kaasautoriks: „Iga jalg jätab oma jälje : veerandsada aastat Sillaotsa Talumuuseumi” (2007), „Raplamaa pärandkultuurist” (2007), „Pärnumaa pärandkultuurist” (2011) , „Velise : Velise looduse ja ajalooliste paikade õpperada” (1988) üks koostaja. |
||
Tihkan, Lembit (13.10.1930 – 8.01.2023) – sündis Nurtu-Nõlva külas. Töötanud metsnikuna ja metsavahina, Valgu sovhoosis metsaülemana. Elas Vana-Nurtu külas. Märjamaa valla aukodanik (2008).
Koos Harri Jõgisaluga andnud välja mitmeid raamatuid – „Lugusid vanalt Läänemaalt“ (1989) ja selle järje „Tulihända püüdmas“ (2001) jt. Koostas „Paiganimesid Velise mailt ja ratastuuri lähikonnast“ (2008). Olnud mitme koduloolise väljaande kaasautoriks. |
||
Tiismann, Hans, pseud. Hans Igavene (27.01.1829-17.01.1886) – vaimulik kirjamees. Sündis Alu vallas. 1868-74 töötas Alu vallakooli juhatajana. Alu-aastatest pärineb temalt 19 valdavalt vaimuliku sisuga luuletust. Tegutses misjonärina Ida-Aafrikas, Brasiilias.
Avaldanud misjoniraamatu „Bethlehem“ (1864) ja pooleldi algupärase jutustuse „Ahwrikamaa õis“ (1882). |
||
Tiits, Tarvi (1985) – pärit Märjamaa vallast, kasvas Sulu ja Jõeääre külas. Hilisem elukäik seotud Tallinnaga.
Avaldanud koos Timo Porvaliga raamatu „Just nii, härra seersant!“ (2014), milles jagavad isiklikke kogemusi ajateenistusest kaitseväes. |
||
Tiks, Mihkel (11.06.1953) – kirjanik. Õppis 1961-71 Rapla Keskkoolis. Olnud ajakirjanik, tippkorvpallur, omavalitsustegelane.
Avaldanud näidendeid, romaane. 4-osalise autobiograafilise romaanisarja esimeses raamatus „Mängumees : poiss sai 50“ (2010) kirjeldab oma lapsepõlve ja kooliaega Raplas. |
||
Tilga, Kairi, varasem nimi Toomet (1981)– Sündinud Juurus, elanud Eidaperes. Lõpetanud Eidapere Põhikooli 1997, Rapla Ühisgümnaasiumi 2000.
Avaldanud „25 mõisa Raplamaalt“ (2005, ilmunud ka inglise keeles). Bakalaureusetööna uurinud Juuru kihelkonna mõisaid „Juuru kihelkonna mõisad asutamisest tänapäevani“ (käsikiri, 2004). Andnud välja kirjandusloolised raamatud „Tossutäkuga Euroopasse : Eduard Vilde reisikirjad“ (2013), “Minu põsk sinu põse vastu : Eduard Vilde kirjad Rahelile” (2015). |
||
Tooming, Osvald (26.01.1914-6.06.1992) – kirjanik, publitsist. Sündis Vigala valla Jädivere külas.
Avaldanud jutustusi, romaane, näidendeid. |
||
Toomtalu, Heino (31.07.1920-30.10.2007) – kodu-uurija. Sündis Rapla Uuskülas.
Uuris sünnikoha ajalugu ja tegi kaastööd Eesti Rahva Muuseumile. Tema koduloolisi kirjutisi on arvukalt ilmunud ajakirjanduses. Raamatus „Rännud Raplamaa minevikku“ (2006) on avaldatud tema uurimus ”Kuuesaja-aastane Uusküla : küla läbi sajandite”. |
||
Topman, August (10.07.1882-8.09.1968) – helilooja, organist, muusikapedagoog. Sündis Kabala valla Lõpemetsa külas kooliõpetaja peres.
Avaldanud raamatu „Mälestused“ (1972). |
||
Treimann, Hans (21.07.1933- 17.04.2014) – ajakirjanik. Töötanud ka ajalehe Ühistöö toimetuses. Elas Raplas.
Avaldanud mälestustekogumiku “Sulerüütlina Nikitast Gorbani”(2005), „Raplamaa spordilugu: kuni 1950. aastani“ (2009). Koos Tiina Treimanniga koostanud „Rännud Raplamaa minevikku : koduloolisi uurimusi ja mälestusi“ (2006), „Maidla lastekodu aastakümned 1946-2004“ (2005). |
||
Tšumakov, Andres (24.12.1973)- sündis Türil. Aastail 1993-2009 seotud Käru kogudusega: 1993-96 Käru koguduse praktikant, 1996-2000 diakon, 2000-2009 koguduse õpetaja. 2002-2005 Käru vallavanem.
Koostanud väljaanded “Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Käru kirik: 150 1860-2010” (2010), „Türi kirik ja kogudus 690“ (2010) |
||
Tõnisson, Tõnis (5.09.1945) – ajakirjanik, ajalehe Raplamaa Sõnumid (varasema nimega Nädaline) peatoimetaja.
Raplamaa tippauhinna Rapla Redel laureaat (2010). Avaldanud lähiajalugu käsitleva raamatu „Ükskord me võidame … : tagasitulekutee raske algus: ajakirjaniku märkmeid taasiseseisvumise algusest“ (2008). 1941. suvesõja sündmustest Raplamaal jutustav “Kildudest korjatud : (1941. aasta kurjuse kuud)” ilmus 2021. |
||
Tõns, Silvi – õpetaja, kodu-uurija.
Töötas aastail 1967-2011 Kaiu Põhikoolis käsitööõpetajana. Avaldanud kodulooraamatud “Paisumaa lugu” (2019) ja “Valgu-Vanamõisa ja Nääri lugu” (2020). |
||
Tänavsuu, Hille (17. 09. 1941 – 5. 04.2014) – ajakirjanik. Sündis Kohila vallas, lõpetas 1960 Kohila Keskkooli. Töötas ajalehtedes Säde, pikemalt Õhtulehes ja Pärnu Postimehe Tallinna korrespondendina. Peale ajakirjanikutöö tõlkis ka vene keelest, koostas, toimetas raamatuid.Hille Tänavsuu tööd e-kataloogis ESTER |
||
Türkson, Velly (15.06.1940)– sündinud-kasvanud Raplamaal Põrsaku külas. Hariduselt agronoom-ökonomist. Avaldanud jutukogumiku “Memme armastus” (2023) |
U
Ugur, Kadri (18.09.1966) – ajakirjanduse teadur. Lõpetas 1984 Rapla Keskkooli.
Avaldanud kogumiku „Ringist ringi“ (1999), meediaõpetust käsitlevaid väljaandeid, tõlkinud raamatuid. |
||
Uus, Tiit (08.01.1947) – Sündis Käru valla Ingliste küla Turunõmme talus, 1962 lõpetas Käru kooli.
Avaldanud praeguse Käru valla piirkonnas 1970. aastani eksisteerinud küla ajalooraamatu „Ingliste küla lugu“ (2011) ja koostanud raamatu “Käru vald – piirivald” (2014) |
||
Uusberg, Uku (7. 12.1984) – näitleja ja lavastaja. Sündis Raplas, lõpetas Rapla Ühisgümnaasiumi 2003.
Avaldanud näidendid „Kuni inglid sekkuvad“ (2012), “Valgustaja” (2016). |
||
Uustalu, Anne vt. Sildna, Anne | ||
Uustalu, Meinhard (5.09.1928 – 22.08.1994) – kodu-uurija. Sündis Järgküla (Moka) külas, õppis Haimre 6-klassilises koolis, Tallinna Reaalkoolis. Hiljem elas Kasti külas ja töötas sealses “Tasuja” kolhoosis.
Uuris põhjalikult oma kodukohta, avaldas koduloolisi artikleid ajakirjanduses. Käsikiri „Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust“ valmis 1977, trükis avaldati 2008. |
||
V
Vaarandi, Anton, a-ni 1940 Vahtmann (12.09.1901-28.09.1979) – ajakirjanik, publitsist, ENSV riigitegelane. Sündis Rapla vallas, lõpetas 1917 Rapla algkooli.
Avaldanud mälestusteraamatu „Kild killu kõrvale“ (1975). |
||
Vaarpuu, Aino – harrastusluuletaja. Elab Kohilas.
Avaldanud luulekogu „Tõeterad” (2003) |
||
Vabat, Martin, kod-nimi Martin Ellermaa (02.04.1981) – ajaloolane, luuletaja. Sündinud Kaereperes, lõpetanud Valtu Põhikooli 1996, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi 1999.
Avaldanud luulekogud „Mina olengi kirjandusklassik“ (2006), „Naerutaltsutaja“ (2009), “Hargumine” (2014), “Maahingamispäev” (2016). Kirjutas teksti lavastusele “Saagu nad rahu”, mis keskendub 1905. aasta rahutustes osalenute elusaatustele ja mälestustele. Etendati Velisel 2016. aasta jaanuaris. |
||
Vaher, Silja, pseudonüüm – elab Kodilas.
Avaldanud mitmeid romaane, neist esimesed “Patune” (2015) ja “Kurjuse kannul” (2015). |
||
Vaide, Leonhard (18.03.1927-19.01.1996) – koolijuht, kodu-uurija. Töötas aastail 1951-57 ja 1988-91 Märjamaa keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, 1957-1988 direktorina.
Juhendas õpilaste kodu-uurimistöid. Koostas kogumiku “Kodu-uurimistöid” I-III (Märjamaa, 1993-95). Käsikiri „Mälestusi hariduse andmisest Märjamaa kihelkonnas ja alevis“ (1997) |
||
Valdmann, Astrid (1985) – pärit Sutlemast.
Avaldanud luulet ajakirjanduses, teinud laulusõnu. Avaldanud luulekogud “teisel pool peegleid” (2002), “Haiged lapsed” (2004, koos Ott Kagoverega), “Omapäi” (2012). |
||
Valgma, Aino (19.02.1934 – 4.02.1997)- koduloolane, pedagoog, Jalase külaelu arendaja. Sündis Jalase külas.
Koostas algklasside koduloolugemikke ja töövihikuid. Avaldas erialaseid artikleid ja mahuka uurimistöö „Jalase küla aja ja looduse lood” (1997, koos Ülle Tamlaga). Eesti Taassünni auhind 1993 Jalase külakaitseala loomise ja küla kultuurilise taaselustamise eest. |
||
Valton, Arvo, kod-nimi Arvo Vallikivi (14.12.1935-26.07.2024) – kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Sündis Märjamaal ettevõtja peres. Õppis 1943-49 Märjamaa algkoolis.
Avaldanud novelle,luuletusi, romaane, publitsistikat, kirjutanud filmistsenaariume, näidendeid. Tema lapsepõlvemälestusi Märjamaast saab lugeda Ilmar Palli raamatus „Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve „ (2013). 2017 avaldas ajaloolise romaani “Märjamaa legend, ehk, lugu sündmustest, mis toimusid Läänemaal Liivi sõja ajal aastatel 1560-1574 ” |
||
Vangonen, Veikko (29.10.1964) – sündis Raplas, lõpetas 1983 Rapla Keskkooli.
Jutustusi ja luulet on avaldatud ajakirjanduses ning Raplamaa harrastusluuletajate kogus „Üks väike luulevihik“ (1999). Avaldanud ulmejuttude kogumiku „Ülestõusjad“ (2002). |
||
Vardi, Sophia vt. Lepp, Marta Sophia | ||
Vare, Vello, enne nime eestistamist Arseni Ušatski (04.041923–19.10.2007) – sõjaväelane. Sündis Käru valla Pärniku küla Jaanimäe asundustalus. Õppis Käru Algkoolis 1931-1936.
Avaldas 2-osalise autobiograafia „Jälgi tallatud radadelt : ühe elu kroonika“ (2003). Toimetas eesti sõjandusterminoloogia sõnastikke. |
||
Vatmann, Kati Saara vt. Murutar, Kati | ||
Veesalu-Rand, Merle – lõpetas 1995 Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi.
Avaldanud raamatud „Pisinikerdajad“ (2007), „Pudelikorjaja käsiraamat“ (2011). |
||
Veetamm, Elmar (05.06.1909-20.06.1994) – Järvakandist pärit Kaiu kooliõpetaja.
Ilmunud uurimus “Kaiu sõnas ja pildis” (1936). |
||
Vetemaa, Enn (20.06.1936-28.03.2017) – kirjanik. Lipal asus Vetemaa vanavanemate talu, mis oli kirjaniku suvekoduks. Seal on kirjutatud ka mõned tema raamatud („Ristirahvas“, „Krati nimi on Peetrus“ jt.) Tema lapsepõlvemälestusi Raikküla mailt ning kokkupuuteist Uku Masinguga saab lugeda Ilmar Palli raamatus „Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve „ (2013). | ||
Viikberg, Jüri (10.09.1953) – keeleteadlane. Sündis Raplas, lõpetas 1971 Rapla Keskkooli. 1976-78 töötas Juuru Keskkoolis õpetajana.
Uurinud eesti murdeid ja keelesuhteid. Koostanud mitmeid väljaandeid nt. „Eesti rahvaste raamat“ (1999), „Eestlased ja eesti keel välismaal“ (2010), „Anekdoodiraamat“ (1997) jt. |
||
Viitar, Aili (9.12.1904-12.07.2000) – õpetaja. Sündis Tolli külas. Lapse- ja koolipõlv möödus Märjamaal. Pärast Siberi-aastaid (1949-57) oli õpetaja Ohekatku algkoolis, hiljem Kehtnas ja Lelles.
Avaldas mälestusteraamatu „Siberi-raamat“ (1990), romaani „Kummelimuru“ (1993); pikem jutustus „Isatud“ ilmus järjeloona ajalehes Nädaline (1995). |
||
Vilde, Eduard (4.03.1865-26.12.1933) – kirjanik. Oma romaani „Mahtra sõda“ (1902) tarvis käis ta 1901. aasta oktoobris-novembris Juurus materjali kogumas – käis läbi ülestõusuga seotud paigad, küsitles inimesi. | ||
Vooglaid, Ülo ( 29.08.1935) – sotsiaalteadlane, poliitik, filosoof. Elab Kohila valla Pukamäe külas. 1986-89 oli Pirgu Arenduskeskuse juhataja.
Avaldanud mälestusteraamatu „Vanaisa“ (2011) ja arvukalt haridus- ja juhtimisalaseid artikleid ning raamatuid. Ivar Tröner on koostanud Vooglaiu mõtetest, mõtisklustest ja eluloolistest fragmentidest raamatu “Aeg ja vaim : mõtteid ja arutlusi” (2015). |
||
Voorel, Triin (1977-2004) – pärit Raplast, 1984-95 õppis Rapla Ühisgümnaasiumis. 2001-2004 oli Nukuteatri kirjandustoimetaja. Tema erinevatest kirjanduslikest tekstidest koostati kogumik “Tants ühele naisele” (2008). Raamatust on kirjutanud Leino Rei ajalehes Nädaline (2009) 10. jaan, lk 7. |
||
Võrk, Ann, hilisem nimi Eichhorst (1972) Pärit Vigalast, kus elas paar esimest eluaastat. Avaldanud lasteraamatu “Oodates isa” (2021). |
||
Väljamäe, Kaarel B (15.06.1981)– kirjanik. Sündis Kohilas, õppis Kohila Gümnaasiumis.
Avaldanud luulekogud „Sent” (2006), „Suur mees juba” (2012), “Kohvi kõrvale” (2015). Tema tekstidel põhinev monolavastus „Suur mees juba” etendus 2010. a Linnateatris. Ajakirja Looming preemia laureaat (2010). Väljamäe teosed e-kataloogis ESTER Väljamäe blogi |
||
W
Õ
Õitspuu, Ain – sündinud-kasvanud Vahastu kunagises Määrissoo külas.
Koostanud raamatu „Teateid Vahastust ja vahastlastest 1925-1939“ (2012) ja Edur Roosalu käsikirjalise materjali põhjal “Terakesi mälestussalvest :Taga-Põlliku küla lugu” (2013) |
||
Õun, Arnold (1922-2005) – Elas Rapla valla Raka külas.
Avaldas autobiograafilise romaani „Metsõun“ (2004), milles jutustab oma sõjajärgsest 20aastasest varjuelust. |
||
Õunapuu, Ervin (30.07.1956) – kirjanik, kunstnik. Sündis Kärus. Meeli Õunapuu poeg. Õppis 1963-67 Käru algkoolis, 1967-74 Rapla keskkoolis.
Avaldanud näidendeid, romaane, novelle. Tema lapsepõlvemälestusi Kärust saab lugeda Ilmar Palli raamatus „Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve” (2013). |
||
Õunapuu, Meeli (6.12.1934) – õpetaja, harrastusluuletaja. Ervin Õunapuu ema. Töötas õpetajana Kärus, 1967-1970 juhatajana Alu Algkoolis, 1970-1982 haridusosakonna inspektorina Raplas, 1982-1992 õppealajuhatajana Juuru Keskkoolis.
Avaldanud luulekogud „Sinust ja minust“ (1993), „Mööda teid ja radu“ (1994), „Ühe päikese all“ (2004), „Aastad täis vaimsust“ (2008). |
||
Õunapuu, Virve (27.05.1956-06.07.2023) – õpetaja, muuseumitöötaja. Töötanud Hagudi koolis, Sutlema lasteaed-algkooli direktorina, tema eestvõttel ehitati Hagerisse algkool. 2009-2023 Hageri muuseumi juhataja. Kohila valla teenetemärgi laureaat.
Koostas lastele mõeldud koduloolise värviraamatu „Hageri lood“ (2005), raamatu “Hageri kihelkond : aja lood” (2018) toimetaja ja kaasautor. 2021 avaldas kooliajaloo raamatu “Hageri kooli lugu”. |
||
Ä
Ö
Ü
X
Yann vt Ermann, Jaanus | ||