Raplamaa ja raplamaalaste TÄHTPÄEVAD 2025
22. jaanuar
Karl Friedrich Pinkovski (22.01.1875-8.10.1930), õpetaja, ajakirjanik, lastekirjanik, tõlkija – 150 aastat sünnist.
Töötas aastail 1907-11 Järvakandi ministeeriumikooli juhatajana. Kirjutas lastenäidendeid, eestindas poolakeelseid teoseid, avaldas ajakirjanduses satiirilisi artikleid, vesteid. Kasutas pseudonüüme Pan Karol, Preedik Tõhk, Carlo Pinko.
27. jaanuar
Uno Ausmees (27.01.1930-4.01.2008), tehnikateadlane – 95 aastat sünnist.
Sündis Juurus. Lõpetas 1949 Rapla Ühisgümnaasiumi, 1954 EPA metsandusteaduskonna. 1968-1980 töötas EPA põllumajanduse mehaanika teaduskonna prodekaanina, 1963-1977 teaduskonna dotsendina. 1994. aastal asus tööle Eesti Merehariduskeskusesse. Aastatel 1964-1979 oli Kergejõustiku föderatsiooni esimees.
31. jaanuar
Raivo Adlas (31.01.1940), näitleja, lavastaja – 85
Sündis Kiisal. 1951-54 õppis Kohila Mittetäielikus Keskkoolis.
1968-1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja ning aastast 1995 draamanäitleja.
2. veebruar
Bernhard Laipman (2.02.1865-29.01.1906), talunik – 160 aastat sünnist.
Sündis Vigala vallas, kunstnik Ants Laikmaa vend. Oli üks Vigala muusikaseltsi asutajatest. Hukati karistussalklaste poolt. Tema elu on andnud ainet A. Kalda novellile „Bernhard Riives”.
22. veebruar
Sirje Endre (22.02.1945) ajakirjanik, kirjastaja, poliitik – 80
Sündis Juuru vallas. Lõpetas 1963 Juuru Keskkooli, 1968 Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala. Töötanud ajalehtede Noorte Hääl ja Kodumaa ning ajakirjade Kultuur ja Elu ja Teater.Muusika.Kino juures. Oli üks kirjastuse SE & JS asutajatest. 1995-1997 peaministri ja kaitseministri nõunik. 2009-2017 Juuru vallavolikogu esimees.
4. märts
Eduard Vilde (4.03.1865-26.12.1933), kirjanik – 160 aastat sünnist.
Oma romaani „Mahtra sõda” (1902) tarvis käis Vilde 1901. aasta oktoobris-novembris Juurus materjali kogumas – käis läbi ülestõusuga seotud paigad, küsitles inimesi.
6. märts
Joosep Maksim (6.03.1860-23.11.1906), seltsitegelane – 165 aastat sünnist.
Töötas aastail 1891-1905 Raplas vallakirjutajana, osales Raplas aktiivselt mitmete seltside loomises ja tegevuses. Suri poliitilise pagulasena Taanis.
11. märts
Iko Maran (11.03.1915-12.11.1999), kirjanik – 110 aastat sünnist.
Õppis aastail 1923-29 Härgla algkoolis. Avaldanud lasteraamatuid (nt „Londiste, õige nimega vant” ) ja lastenäidendeid (nt „Tuline jäätis”). Tõlkinud ilukirjandust vene (nt Nossovi „Totu ja ta sõprade seiklused”), ukraina, poola keelest.
13. märts
Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011), kirjanik, tõlkija – 85 aastat sünnist
Sündis Tallinnas. Elas ja töötas Raplas 1974. aastast. Avaldas arvukalt luulekogusid. Tõlkis inglise, vene, soome, türgi ja araabia keeltest nii luulet kui proosat. 2009. aastal pälvis Rapla valla aukodaniku tiitli.
14. märts
Enn Võrk (14.03.1905-20.09.1962), helilooja, koorijuht, organist – 120 aastat sünnist.
Elu lõpuperioodil 1955-1962 töötas Rapla kirikus organisti ja koorijuhina. Võrgu loomingust tuntuim on laul „Eesti lipp”.
1. aprill
Paul Karp (1.04.1905-7.12.1981), dirigent, trombonist, pedagoog – 120 aastat sünnist.
Sündis Hageri vallas Adila mõisas. Töötas 1935-1971 Tallinna Konservatooriumis õppejõuna.
7. aprill
Heldur Rahuoja (7.04.1940-12.10.2003), õpetaja, haridusjuht – 85 aastat sünnist.
Oli peaaegu 30 aastat seotud Raplamaa hariduselu korraldusega, sellest poole töötas haridusosakonna juhatajana. Tegeles kodu-uurimisega, keskendudes kohalike koolitegelaste elu ja tegevuse uurimisele.
10. aprill
Raivo Heinaru (10.04.1950) – õpetaja, haridusjuht – 75
Lõpetas 1976 Kohila Keskkooli. 1985-88 oli Rapla rajooni haridusosakonna juhataja.Töötanud direktorina Haimre põhikoolis (1979-80), Märjamaa gümnaasiumis (1988-2000), Kohila gümnaasiumis 2000-2016.
17. aprill
Kalle Talviste (17.04.1945), ühiskonnategelane – 80
Sündis Rabiveres. Töötas 20 aastat Kohila sovhoosis vanemagronoomina, direktorina. 1991 valiti ta Rapla maavanemaks, sellel ametipostil töötas ligi 13 aastat.
22. aprill
Milvi Panga (22.04.1945), luuletaja – 80
Sündis Võrumaal. 1965. aastast elab Raplamaal Alus. Luuletusi (peamiselt lastele) on kirjutanud 1984. aastast. Avaldanud 6 luulekogu.
4. mai
Joosep Liiv (4.05.1870-24.02.1957), kirikuõpetaja – 155 aastat sünnist.
Sündis Alatskivil. 1907. aastal sai temast Rapla koguduse õpetaja 33 aastaks. Liivi eestvedamisel püstitati 1923 Rapla kiriku aeda Vabadussõja mälestusmärk ja ehitati 1939 kirikusse meister Rudolf Kriisa käe all uus orel. Liiv osales piiiblitõlke komisjoni töös ja oli aastaid selle esimees. Maetud Rapla kalmistule.
15. mai
Kalju Rahu (15.05.1935-20.03.2018), koolijuht – 90 aastat sünnist
Töötas 38 aastat Valtu Põhikoolis, aastail 1964-2000 kooli direktorina. Selle elutöö eest pälvis 1999. aastal V klassi Valgetähe teenetemärgi.
21. juuni
Juhan Märjama (21.06.1935 – 31.III 2011), õpetaja, koolijuht, kodu-uurija – 90 aastat sünnist
Sündis Lääne-Virumaaal, kuid elutöö tegi Raplamaal, töötades õpetajana mitmetes koolides. 16 aastat (1977-1993) oli Juuru Gümnaasiumi direktor. Toimetas aastaid Nädalise juures koduloolist lisalehte Mõeldes Tagasi. Tegi kaastööd ajalehtedele Õpetajate Leht ja Videvik.
28. juuni
Herman Halliste (28.06.1900-18.10.1973), kujur – 125 aastat sünnist.
Sündis Kohila mõisas. Õppis Anst Laikmaa ateljeekoolis. Alustas maalijana, kujurina loonud portreid, aktiskulptuure, hauamonumente.
2. juuli
Johannes Kappel (2.07.1855-1.06.1907), helilooja, organist, esimene kutseline Eesti muusik – 170 aastat sünnist.
Sündis Rapla Uuskülas. 1876-1881 õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Töötas Peterburis, kirjutas esimesed eesti koorikantaadid. Suri Saksamaal.
16. juuli
Heiki Mätlik (16.07.1955), kitarrist, pedagoog – 70
Sündis Purila külas. Kirjutanud kitarrimängu õpikuid, juhtinud raadios ja televisioonis kitarrimängu tutvustavaid saatesarju. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 50 CD. 1990. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõud.
Jüri Bärg (16.07.1940 – 01.12.1999), vaimulik – 85 aastat sünnist.
Sündis Tartus. Oli Juuru ja Vahastu koguduse õpetaja 1988-1999. Aastal 2005 avaldati tema jutluste kogumik “Hoida ja harida”.
20. juuli
Hermann von Keyserling (20.07.1880-26.04.1946), baltisaksa filosoof – 165 aastat sünnist.
Sündis Kõnnu mõisas Harjumaal. 1895 päris Raikküla mõisa ning oli selle viimane võõrandamiseelne omanik, mõisas elas peamiselt aastail 1914-1918. Hariduse omandas Tartu ja Viini ülikoolis. Alustas loodusfilosoofina, kuid tuntuks sai kultuurifilosoofina. Asutas 1920 Darmstadtis filosoofiaõppeasutuse „Tarkuse kool“. Saksamaal on 1947. aastast tegutsenud Keyserlingi Selts.
25. juuli
Viio Aitsam (25.07.1955), ajakirjanik – 70
Sünnikodu Vana-Vigalas. Õppis Märjamaa Keskkoolis. Aastail 1979-1997 töötas ajalehtede Ühistöö ja Nädaline toimetuses. Hiljem töötanud ajalehe Maaleht juures, toimetas 14 aastat Metsalehte. Elab Raplas.
Ajaloo- ja koduloohuvist on sündinud raamatud “Lugulaul krahv Hermannist, kes Raikkülas eestlaseks kätte ära läks” (2016), “Vigala Mihklid” – raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam” (2018). Kirjutanud ka tekste Raplamaad tutvustavatele trükistele
31. juuli
Avo Kull (31.07.1945-23.06.2019), ettevõtja, kirjanik – 80 aastat sünnist
Töötas Rapla MEKi juhatajana, alates 1990ndatest oli tegev valgustitööstuses. Elas Raplas. Alustas kirjutamist küpses eas, temalt ilmusid romaanid „Haigla“ (2010), „Kaubamaja“ (2011), „Vabrik“ (2012), “Reporter” (2013), „Ausammas” (2014), „Must klaasmaja” (2016).
Heino Toomtalu (31.07.1920-30.10.2007), kodu-uurija – 105 aastat sünnist.
Sündis Rapla Uuskülas. Uuris põhjalikult sünnikoha ajalugu ja tegi kaastööd Eesti Rahva Muuseumile. Toomtalu koduloolisi kirjutisi on arvukalt avaldatud ajakirjanduses. Raamatus „Rännud Raplamaa minevikku“ (2006) sisaldub samuti tema uurimus.
5. august
Christoph Blume (5.08.1625-18.02.1669), vaimulik kirjanik ja tõlkija – 400 aastat sünnist.
Sündis Lepzigis. 1652. aastast kuni surmani oli Hageri pastor. 1662 ilmus Tallinnas Blume eesti keelde tõlgitud usuõpik „Kleines Corpus Doctrinae“. Hiljem ilmus Leipzigis veel kolm vaimuliku sisuga saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga raamatut.
15. august
Alexander von Keyserling (15.08.1815-8.05.1891), baltsisaksa loodusteadlane, haridus- ja poliitikategelane – 210 aastat sünnist.
Elas 1847. aastast kuni surmani Raikküla mõisas. Hermann von Keyserlingi vanaisa. Oli Eestimaa Rüütelkonna peamees, Tartu Ülikooli kuraator, Eestimaa Põllumajanduse Ühingu president, kihelkonnakohtunik. Rajas Raikkülla Eesti esimese kiviktaimla.
24. august
Ilmar Kleis (24.08.1930-11.01.2015), tehnikateadlane – 95 aastat sünnist.
Sündis Käru vallas. Lõpetas TPI masinaehitusinsenerina. 1953. aastast töötas TTÜ-s, 1997. aastast emeriitprofessor. Koostanud kõrgkooliõpikuid, raamatusarja „Masinaelemendid“ üldtoimetaja.
29. august
Ülo Vooglaid (29.08.1935), sotsioloog, haridustegelane, poliitik – 90
Oli 1965-75 TRÜ õppejõud ja sotsioloogialabori teaduslik juhendaja, 1989-91 Pirgu Arenduskeskuse juht. Olnud saadik Riigikogu kolmes koosseisus. 1996. aastast Tartu Ülikooli Õigusinstituudi professor, aastast 2000 Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Uurinud hariduse, juhtimise, valitsemise jms probleeme. Elab Kohila vallas.
5. september
Tõnis Tõnisson (5.09.1945), ajakirjanik – 80
Aastast 1992 ajalehe Raplamaa Sõnumid (varasema nimega Nädaline) peatoimetaja. Avaldnud ajalugu käsitlevad raamatud „Ükskord me võidame … : tagasitulekutee raske algus: ajakirjaniku märkmeid taasiseseisvumise algusest“ (2008), „Kildudest korjatud (1941. aasta kurjuse kuud)” (2021).
9. september
Urmas Sisask (9.09.1960-17.12.2022), helilooja – 65 aastat sünnist.
Sündis Raplas. Lõpetas 1985 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, edasine elukäik oli seotud heliloomingu ja astronoomiaga. Tema looming on inspireeritud astronoomiast, loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.
23. september
Oliver Puri (23.09.1925-5.05.2002), sporditegelane – 100 aastat sünnist.
Sündis Velise vallas, õppis Nurtu algkoolis. 1956. aastast sidus oma elu Järvakandiga, töötades Järvakandi Tehastes. Ühiskondlikus korras osales paljude spordiorganisatsioonide töös, oli Eesti Spordiajaloo Seltsi asutajaliige. Tegevsportlasena sai enam kui 1500 diplomit. Omas spordikohtuniku kategooria rohkem kui 10 spordialal. 1999 sai elutöö eest Rapla maakonna tippauhinna Rapla Redel.
24. september
Karl Praakli (24.09.1905-19.09.1970), õpetaja, haridustegelane – 120 aastat sünnist.
Sündis Tartumaal. Töötas aastail 1947-50 Märjamaa Keskkooli direktorina, 1950-68 Kehtna põllumajanduskeskkoolis, parteikoolis ning Kehtna 8-kl. koolis eesti keele õpetajana. Koostas hulgaliselt õpikuid ja töövihikuid, avaldas artikleid ajalehtedes.
28. september
Aivar Tommingas (28.09.1955), näitleja – 70
Sündis ja kasvas Raplas. Lõpetas 1974 Rapla Keskkooli, 1978 Tallinna konservatooriumi lavakunstikateedri. Samast aastast töötab Vanemuise teatri draamanäitlejana.
5. oktoober
Haidi Ratas (5.10.1945), keraamik – 80
Sündis Sangastes. Lõpetas 1964 Kohila Keskkooli, 1973 ERKI keraamika erialal. Elab Raplas. Juhendas pikka aega Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi juures keraamikastuudiot. Muuhulgas on Rapla valla haridusauhinna Rapla Rüblik keraamilise vormi autoriks.
9. oktoober
Ester Kulagina (9.10.1930-2.12.2017), õpetaja, kodu-uurija – 95 aastat sünnist.
1946. aastal lõpetas Kodila 7-klassilise kooli ja jätkas kooliteed Rapla keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloolase eriala lõpetas 1950.Töötas 1957-1989 Kodila koolis õpetajana, juhendas õpilaste kodu-uurimistöid ka Rapla ühisgümnaasiumi juures. Kogu elu elas Kodila-Metskülas Pihku talus. Koostas ja avaldas mitmeid koduloolisi raamatuid: „Rapla kirik ja kogudus“ (1991), „Rapla I Keskkool“ (1995), „Läbi aegade ja inimeste : Kodila külade aja- ja kultuuriloost“ (2001), „Kodupaiga lood“ (2003), „Aastaringid : Rapla Ühisgümnaasium“ (2005), „Läbi aegade ja inimeste. 2. : Mõtteretked Muinas-Varbolast kaasaja Rapla maile“ (2011). Autasud: Rapla kihelkonna auhind MaarjaMagdaleena kuju, kodanikupäeva aumärk ja Valgetähe V klassi medal.
24. oktoober
Pille Kippar (24.10.1935), folklorist – 90
Õppis aastatel 1943-45 Laukna Algkoolis. Lõpetas 1959 eesti filoloogina TRÜ. Töötas 1964-93 Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudis, olnud a-st 1964 ühtlasi TPÜ(Tallinna Ülikooli) õppejõud, alates 1998 emeriitprofessor. Uurinud eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste loomamuinasjutte, koostanud muinasjutukogumikke (nt „Tere, tere, tiipajalga!“, „Antsu torupill“ jt).
26. oktoober
Eve Selisaar (26.10.1955), tekstiilikunstnik – 70
Sündis Laitses, lõpetas 1974 Rapla Keskkooli, 1982 ERKI tekstiilidisaini erialal.
3. november
Harri Jänes (3.11.1925-18.03.2011), hügieenik ja arstiteaduse populariseerija – 100 aastat sünnist
Lõpetas Rapla Keskkooli 1945. Avaldas hulga meditsiiniteemalisi raamatuid täiskasvanuile ja lastele. 1991-1998 oli ajakirja Kodutohter peatoimetaja.
15. november
Laine Linnus (15.11.1930-12.03.2004), kodu-uurija, pedagoog – 95 aastat sünnist
Sündis Kohila vallas Lohul kooliõpetaja peres. Õppis Rabiveres ja Kohilas, lõpetas 1956 Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Oli üle-eestilise koolinoorte kodu-uurimisliikumise algataja ja koordinaator. Avaldas raamatud Rabivere algkoolist, Mälivere külast, Lohu asunduskülast.
16. november
August Heinrich Dietrich (16.11.1820-21.12.1897), aednik, looduseuurija, mükoloog – 205 aastat sünnist.
Tuli noore mehena 19. saj I poolel Haimre mõisa aednikuks, rajas lehisepuistu ja puiesteedega pargi, kogus andmeid ümbruskonna looduse kohta. Sajandi keskel rajas Tallinna oma aiaäri. Teda peetakse Baltimaade esimeseks sihipäraseks mükoloogiks.
16. november
Hans Makus (16.11.1925-12.06.2002), õpetaja, koolijuht – 100 aastat sünnist.
Sündis Kodila Raka külas. Kooliteed alustas Raplas. 1947. aastast alustas tööd õpetajana Rapla Keskkoolis.1952-1955 omandas TPedIs füüsika- ja matemaatikaõpetaja kutse. Rapla keskkoolis töötas 45 aastat, aastail 1973-1986 koolidirektorina.
Juhan Nurme (16.11.1900-1973), kodu-uurija, rahvaluulekoguja – 125 aastat sünnist.
Sündis Lauknal Meose talus, õppis Laukna Algkoolis, 1924 lõpetas Vigala Põllutöökooli.
Kultuurilukku jääb aktiivse rahvapärimuse kogujana. Tema poolt on Tartu Kirjandusmuuseumile saadetud üle 2000 lehekülje rahvaluulet, muistendeid, naljandeid, vanasõnu, kõnekäände.
19. november
Adam Johann von Krusenstern (19.11.1770-24.08.1846), baltsisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral – 255 aastat sünnist.
Sündis Hagudi mõisas. Hariduse sai Tallinna Toomkoolis ja Kroonlinna Kadetikorpuses. Oma pulmad pidas ta Järvakandi mõisast pärit Juliane Charlotte von Taubega 1801. aastal Hagudi mõisas. 1803-1806 juhatas esimest Vene ümbermaailmareisi. Teda on peetud okeanograafia kui teadusharu rajajaks. Maetud Tallinna Toomkirikusse.
21. november
Sergei Seeland (21.11.1935-1.04.2018), kodu-uurija – 90 aastat sünnist
Sündis Velise valla Kirna külas. Uuris ning avaldas trükis arvukalt Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja Velise valla ajaloo materjale. Velise valda käsitlevad:„Velise valla ajaloost“ (2005), „”Velise Wabariik”, ehk, 1905. aasta sündmused ja selle järelkajad“ (2005), „Posti-, telegraafi- ja telefonisidest Velise piirkonnas : järg raamatule “Velise valla ajaloost”“ (2008), Velise Ristija Johannese Apostliku Õigeusu kirik ja kogudus (2014). Pälvis Valgetähe V klassi ordeni. 1996 valiti Halinga valla aukodanikuks.
24. november
Theodor Altermann (24.11.1885-1.04.1915), näitleja, lavastaja – 140 aastat sünnist.
Sündis ja veetis lapsepõlve esimesed 8 aastat Visjas (praegu Kohila valla Pahkla küla). Oli koos 1906 Paul Pinnaga kutselise Estonia teatri asutaja, andekas lavajõud ning lavastaja. 100. sünniaastapäeval avati talle tema sünnikohas mälestuskivi
10. detsember
Anton Kasemets (10.12.1890-11.01.1978), muusikateadlane, koorijuht – 135 aastat sünnist.
Sündis Hageri valla Rabivere külas. Muusikalise hariduse sai Peterburis, täiendas end Berliinis ja Viinis. 1929-33 oli Estonia teatri direktor, kirjutas muusikaarvustusi. 1944 põgenes Saksamaale. 1951. aastast Detroidi muusikaakadeemia õppejõud. 1972. aastast elas Kanadas.
10. detsember
Friedrich Ludwig von Maydell (10.12.1795-18.09.1846), baltisaksa maalikunstnik ja kujur – 230 aastat sünnist.
Sündis Teenuse mõisas. Õppis kunsti Saksamaal ja Itaalias. Rajas Tartus Vene riigi esimese puulõiketöökoja. Oli Baltimaade kunsti silmapaistvamaid romantismi esindajaid.
14. detsember
Arvo Valton (Vallikivi) (14.12.1935-26.07.2024), kirjanik – 90 aastat sünnist.
Sündis Märjamaal, õppis 1943-49 Märjamaa algkoolis. Kirjutanud romaane, novelle, miniatuure, esseid, aforisme, luulet, stsenaariume („Viimne reliikvia”), näidendeid, muinasjutte. Tõlkinud vene, ungari, poola, indiaani, mokša, ersa, mari, komi ja udmurdi kirjandust. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde. Tema lapsepõlvemälestusi Märjamaalt saab lugeda Ilmar Palli raamatus „Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve „ (2013). Märjamaale on pühendatud ajalooline romaan ”Märjamaa legend” (2017). Valton on Märjamaa valla aukodanik.
Muud sündmused:
120 aastat tagasi – 1905. aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda.
75 aastat tagasi (1950) moodustati Harjumaa lõunaosast Rapla rajoon.
55 aastat tagasi, 6. juulil 1970 avati Mahtra Talurahvamuuseum – tollane Rapla rajoon sai esimese riikliku muuseumi
35 aastat tagasi (1. jaanuarist 1990) nimetati Rapla rajoon ümber Rapla maakonnaks.
