„Haraldi villa” on tõlkija Anne Kahki esikromaan, mis on krimikirjanduse huvilistelt palju kiitust pälvinud.

Kirjanik Karl-Martin Sinijärv: „”Haraldi villa” on esimene eesti algupärane krimivik, mis on nagu päris. Või ongi päris.” Ja veel: „Käima läheb jutt kohe ega anna korrakski alla. Mul oligi kogu aeg hirm, et ei saa ju nii hea olla, kindlasti kukub enne otsa kokku. No ei. Peab pinget viimase minutini.”

Krimikriitik Helen Pärk: „Autoril on jaksu suurepärasest ideest alguse saanud lugu loogilise lõpuni välja vedada ja otsad arusaadavalt kokku tõmmata.” Ja veel: „Kindlasti on üks hea krimiloo olulisi komponente peategelasest detektiiv.”

Peategelaseks on Toom Berg,  63-aastane endine õpetaja, kes juba paarkümmend aastat eradetektiiviametit pidanud. Antud loo puhul on tegemist tema kolmanda mõrvajuhtumiga. Toomile tuleb töös tublisti kasuks tema väga hea fantaasia. Piisab vaid silmade sulgemisest, kui teadaolevatel faktidel põhinev film peas jooksma hakkab. Tõsi, ka temal tuleb uurimise keskel ette hetki, kus tundub, et midagi olulist on kahe silma vahele jäänud.

Lugu saab alguse telefonikõnest, milles jõukas leskproua Marlena Bergen kurdab Toom Bergile, et kardab oma elu pärast. Naise kodu, mida kutsutakse Haraldi villaks, asub looduskaunil pankrannikul. Paik on küll muutunud, aga toob ikkagi mehes esile meeldivaid mälestusi lapsepõlvest, kui sealkandis perega suvitati. Igati hea mulje jätavad ka Toomi eakaaslastest majaelanikud – nii majapidajanna Herta kui ka proua ise. Rääkimata Marlena esimese mehe Haraldi ehitatud uhkest villast, mida lahkelt uurijale näidatakse. Villa ja muu vara ongi põhjuseks, miks proua teine abikaasa, naisest paarkümmend aastat noorem Sven on insuliinisüstiga mõrvatud. Selgub, et Marlenal pole põhjust oma elu pärast karta, sest lahke loomuga rõõmsameelne kaunitar meeldib kõigile, erinevalt tema aferistist abikaasast. Viimase surma asjaolude väljaselgitamine jääbki loogilise asjade käiguna Toom Bergi ülesandeks, sest ametlik uurimine on takerdunud. Tunnistajad ja kahtlusalused, keda detektiiv enne lõpplahenduseni jõudmist küsitleb, on pärit peamiselt Marlena sõpruskonnast ja moodustavad tüüpidegalerii, kuhu kuuludes aitavad lugu värvikamaks muuta. Sealhulgas on oma roll ka lemmikloomadel. Lisaks Haraldi villale ja selle ümbruskonnale toimub tegevus ka Tallinnas ja Soomes.

Lõpplahendus on üllatav ja ebatraditsioonilinegi, aga paha saab paraja palga, see on selge.