Taani kirjaniku Annette Bjergfeldti (snd 1961) romaanidebüüt „Palermovej ülemlaul” ilmus originaalis 2020. aastal. Eesti keelde on raamatu tõlkinud Eva Velsker. Autor on Taanis tuntud ja hinnatud laululooja ja folkmuusik. Muusika ja kunst on tema elus olulised, samuti romaanis.
Palermovej tänav on Kopenhaagenis olemas ka tänapäeval. Raamatus on vihjeid 1890. aastale, kui sinna sõideti hobuvankritega „rohelusse”. Pealkirja teine pool viitab Saalomoni ülemlaulule. Romaani põhiline idee võikski olla, et elada tuleb samasuguse kirega nagu nimetatud piibliloos armastatakse.
Lugu räägib Palermovejl elava suguvõsa kolmest põlvkonnast läbi 20. sajandi. Tegelaste isikliku elu taustal ja sekka on ära toodud ajaloosündmusi, mis kajastuvad igapäevaelus.
Suguvõsale paneb aluse Suurkaupmehe poeg Hannibal, kes oma romantilistes unistustes näeb tulevast kodu nii täis kultuuri, et maja otsekui hõljub õhus. Sobiv kahekordne valge maja rõdu ja suure aiaga ongi Palermovejl müügis. Vene kirjandus ja muusika on noormehele hingelähedased ja 1920. aastal sõidab ta ärisidemete sõlmimise kattevarjus Petrogradi. Tema Sajandi Armastus ootab ees tsirkuses direktori tütre Varinka näol mustkunstniku numbris, kus neiu esineb pooleks saetud daamina. Mustad silmad ja kräsujuuksed, ise väike ja puruvaene, aga uhke – ehe olek köidab jäägitult mehe tähelepanu. Lisaks selgub, et neiu teab „Anna Kareninat”!
Varinka Sajandi Armastus – trapetsiartist Vadim on selleks ajaks juba kaks aastat tagasi areenil elevandi pähe tsirkusesse saabunud jõehobu lõugade vahel elu kaotanud. Lahke ja jõuka Taani noormehe abieluettepanek kõlab ahvatlevalt. Kuid mida võõral maal peale hakata? Elu tsirkuses on ränk ja neli kuud hiljem on Varinka Palermovejle sisse seatud kodus kohal. Paraku ei saa temast sarnaste huvidega kaaslast oma mehele, koerte võiduajamine ja muud õnnemängud köidavad teda hoopis enam.
Perre sünnib Eva, kes toob isale suurt rõõmu ja saab kogu tema armastuse. Emas tekitab tütre võime sündmusi ette näha pigem võõristust. Blond kannikesevärvi silmadega kaunitar huvitub tantsimisest ja tennisemängust ning töötab stjuuardessina. Tema ja rootsi skääride kaugemalt kaljusaarelt pärit Jan Gustav on teineteise jaoks loodud. Nende Sajandi Armastus ei lase end otsida ega oodata, vaid leiab nad ise. Nad kohtuvad taevas – noormees on lendamas koos kirjatuvi Mathildaga Londonisse autasu vastu võtma sõja ajal inglastele antud abi eest. Tuvide treenimisele lisaks ehitab Jan Gustav puumaju. Džässihuvi – selgub, on noortel ühine. Alles paarikümne aasta pärast lööb puudega sündinud, kuid väga armastatud esiklapse Filippa kaotus mõlemad ootamatult rivist välja. Kahe teise lapse sündi uusaastaööl on Eva unes ette näinud: „Kaks tüdrukut tulid käsikäes raketisajus… üks sale ja üks pontsakas.”
Sünnivad kaksikud Esther ja Olga. Õed pole väliselt sarnased ja anded ja huvidki on neil erinevad, kuid nad on teineteise jaoks alati olemas. Esthri elus on värvid väga olulised, Olgas avaldub lauluanne. Kodumaja rõdul augustiöist tähesadu nautides soovib Olga oma ellu suurt armastust, Esther ihkab saada suureks kunstnikuks. Kuid läheb vastupidi – tähesära ja kuulsus saavad osaks Olgale, hoopis õele on antud kogeda Sajandi Armastust, kuigi lühiajaliselt. Aga Olgale sünnib poeg Carl, lõpetades Esthri mure suguvõsa jätkumise pärast.
Kaksikute hea sõbra Johani kaudu on romaani sisse toodud perevägivalla teema. Õnneks elatakse pereisast Hauakaevaja üle.
Eva unenägu Palermovej maja täitvatest Esthri lastest läheb lõpuks täide koos vanaisa unistusega õhus hõljuvast majast.
Romaani minajutustaja on Esther, kelle pilgu läbi edasiantuna on maagilise realismi sugemetega lugu täis värvikaid detaile ja sooja huumorit.
