Katariina Libe (snd. 1986) on ennekõike tuntud kui näitleja, kuid paaril viimasel aastal on tal ilmunud päris mitu raamatut. Esimesena ilmus 2021. aastal “Ohverduste sügis”, mis liigitub pigem noorteraamatuks, kuid on täiesti loetav ka täiskasvanute jaoks. Lastele on ta kirjutanud kaks raamatut- “Kuningas, kes kartis kummitusi” on mõeldud väiksematele lastele ja Libe kõige uuem raamat, “Selena Kuu Nukumeistrite Saarel” on kirjutatud natuke vanematele lastele. Kahe lasteraamatu vahel ilmus aga eelmine aasta “Ebapunktid”, mis on Libe esimene katsetus puhtalt täiskasvanutele mõeldud romaanide vallas.

“Ebapunktid” ei ole tavaline armastuslugu. Sellel lool pole sellist ilusat lõppu, nagu enamus lugejaid ehk ootaks. Lugu on pigem nukker ja melanhoolne, kuid siiski lummav. Esmapilgul tundub, et lugu on ju lihtne, tüdruk kohtab poissi ja nende vahel tekivad soojemat sorti tunded, mis võiks milleksi ilusaks areneda. Kuid raamatu lõpuks kumiseb lugeja peas küsimus, et kas peategelaste ja ehk me endigi valikud elus on olnud alati õiged ja mis oleks saanud siis, kui…

Peategelased Lenka ja Leon kasvavad üles samas hoovis ja ülejäänud elu kulgevad nad võrdlemisi paralleelselt, aeg-ajalt ootamatutes olukordades ja paikades kohtudes. Ajavahemikult jäävad nende kohtumised vahemikku 1994-2001, nii et peategelaste kohtumised, nende mõttemaailmad ja olustik annavad edasi ka seda, kuidas üldiselt elu ühel või teisel ajal Eestis oli, süvenemata küll liigselt detailidesse.

Kui raamatu alguses on Lenka ja Leon alles lapsed, siis raamatu edenes saavad neist noored ja lõpuks täiskasvanud, kellele on juba teatavat elukogemust. Lugu on edasi antud kord ühe, kord läbi teise tegelase silmade, tuues lugejani Lenka ja Leoni mõttemaailma erinevused ja sarnasused ning küpsemaks kasvamise. Nende kahe kohtumised läbi aastate on pigem põgusad, kuid piisavalt pikad siiski selleks, et Lenka ja Leon mõlemad tunneksid, et nende vahel on midagi enamat, kui lihtsalt heade tuttavate vaheline suhe. Teiste inimestega ei leia nad sellist kokkukuuluvustunnet, nagu nad ootaks või tahaks, kuid samas ei suuda nad päriselt ka koos olla, kuigi füüsiline tõmme on mõlemapoolne ja neid saaks lausa hingesugulasteks nimetada. Hirm ja ebakindlus ei lase aga seda järgmist sammu astuda.

Raamat käsitleb ka mitmeid raskeid teemasid- söömishäired, suhtevägivald ja nurisünnitus. Mõne jaoks võivad need teemad ja see, kuidas Lenka ja Leon ei suuda üksteisele omi tundeid väljendada, mõjuda ängistavalt, kuid samas kõik see, millest Libe kirjutab, on nii eluline. Tegelastega samastumine on lihtne ja pakub võimalust mõtiskleda käsitletud teemade üle ja jõuda tegelikult lõpuks tõdemuseni, et oma tehtud valikuid muuta ei saa, kuid saab muuta suhtumist neisse.