2022. aasta aprillikuus kuulutas kirjastus Hea Lugu välja ajaloolise romaani võistluse võiduteosed. Esimese koha sai Raul Sinialliku romaan „Salajane ristisõda”. Žürii arvates iseloomustab teost hea ajastutunnetus ning haarav ja mõtlemapanev teemakäsitlus. Autor ei näita ajalugu päris nii, nagu olnust teatakse, vaid nagu oleks võinud olla. Kõik jääb siiski tõenäolise piiridesse.
Raamatu sündmustik toetub kindlatele tegelastele – osa neist väljamõeldud, osa ajaloolised isikud, kes omakorda esindavad tolle aja rahvaste ja institutsioonide mõttelaadi ja tegevust. Sündmused toimuvad põhiliselt praegustel Eesti ja Läti aladel ning Peipsi taga, kandudes kohati Euroopasse ja kaugemale Venemaale. Kulminatsiooniks on sõjaline konflikt, mis inspireeritud Jäälahingust.
Salajasele ristisõjale pannakse alus 1241. aasta suvel. Lyonis peatuv eakas paavst Gregorius IX läkitab kaks ustavat dominikaani munka Revalisse oma legaadi Modena Wilhelmi juurde. Kirikupea on suremas ja soovib, et teda mäletataks paavstina, kelle elu viimastel päevadel lõppeks paarsada aastat kestnud kirikulõhe. Selleks on vaja organiseerida ristisõda Novgorodi linna vastu! Novgorodi vürsti Aleksandri isa on nõustunud tatarlastele andamit maksma ja kuna nood ohustavad kogu Euroopat, siis ristisõda Novgorodi vastu poleks muud kui ristisõda tatari paganate vastu.
Kaasas paavsti bulla ja veinivaati peidetud kuld, jõuavad Cesare ja Tommaso 1241. aasta sügisel meritsi kohale. Tujutõstval õhtusöögil Wilhelmi juures Toompeal teeb raha õigust. Juba järgmiseks hommikuks on ülesanded ja kuld kolme vahel jagatud ning asutakse teele loodetud liitlasi värbama. Taani kuninga asehaldur ja meretagused svealased, Liivi ordu maameister, Riia peapiiskop ja Dorpati piiskop on need, kelle jutule minnakse. Selgub, et põhjust sõjakäiguga ühinemiseks juba leiab. Lisaks loodetakse eestlaste abile.
Päevateekonnaga jõutaksegi eestlaste aladele Varbolasse, mille vanem Leko on Wilhelmi usaldusalune. Leko oskab alamsaksa keelt ja tema kaudu on vendadel võimalik kohalikke ja nende kombeid tundma õppida. Külalised kutsutakse muuhulgas ka saunamõnusid nautima! Kahest mungast vanem ja kogenum Cesare julgebki koos Lekoga sauna minna ning jõuab koguni järeldusele, et see on midagi, mida paganatelt üle võtta. Kui sõjakäigus on Lekol pigem materiaalsed huvid, siis tema sõber Manivoid – elukogenud sõjamees Sakalast, kahetseb kibedalt taga eestlaste kaotatud vabadust ja ei hooli eriti tulemusest.
1242. aasta kevadel on aeg lõpulahinguks küps. Vastaspoolt esindav Novgorodi vürst Aleksander on pagulusest tagasi kutsutud. Ta on osav väejuht ja diplomaat, tema noorem vend Andrei pigem jahi- ja naistemees. Nendega on ühinenud Batu-khaani poeg Sartak. Värvikas tegelane on kahemeetrine sepa tütrest kaunitar Jekaterina, kes on tulnud võitlema oma peigmehe eest, aga saab saatuse tahtel hoopiski Cesare kaitseingliks.
Lahingu eelõhtul nähakse novgorodlaste laagris nii Lekot, Cesaret kui Tommasot. On kokku aetud nii suur vägi kui võimalik, aga ikkagi üritatakse viimasel minutil rahumeelse tulemuse nimel läbirääkimisi pidada. Mõistagi asjata! Pärast lahingut suvatseb võitjapoole esindaja kaotajate suhtes teatavat heatahtlikkust üles näidata, konflikti jätkamiseks tal enam huvi pole. Vangid saavad koju ja lahkelt lubatakse edaspidigi Peipsi taha kauplema tulla. Kuid rangelt on keelatud võõrast usku tuua! Ometi on iga lõpuga seotud uus algus. Vend Cesare tunnistab, et tema elutöö alles algab sel karmil kaldal. Dominiiklased on saanud loa Revalisse oma ordule klooster rajada. „Lasen sinna sauna ehitada, hakkan kloostri aianurgas küüslauku kasvatama ja õpin jutlustamiseks kohaliku keele ära,” lubab ta. „Klooster saab olema pühendatud pühale Katariinale.”
Tegemist on autori debüüdiga ilukirjanduse vallas, aga lugu on nii köitvalt kirja pandud, et tekitas koheselt ootuse samalt kirjanikult veel midagi lugeda.