Erasmus+ projekti „Raamatukogutöötajate pädevuse suurendamine täiskasvanuhariduse valdkonnas“ raames külastati Aarhusi rahvaraamatukogu Dokk1 ja kahte haruraamatukogu Viby ja Gellerupi linnaosas.

“Aprilli viimasel nädalal viibisime tööreisil Taanis. Külastasime Taani suuruselt teise linna Aarhusi raamatukogu. 2015. aastal valminud raamatukogule valisid taanlased avalikul konkursil nimeks Dokk 1, mis viitab hoone asukohale mere kaldal vana kaubasadama hoonete asukohal.

Kogu Põhjamaade ja eelkõige Taani raamatukogundus on olnud viimastel aastatel väga kiires muutumises. Uued valmivad hooned projekteeritakse juba täitma mitte üksnes raamatukogu funktsioone – need on osa linna avalikust ruumist, kus toimuvad erinevad konverentsid, koolitused, töötoad, kontserdid, näitused jne. Dokk 1 oli selle ehe näide. Raamatukogus käib vilgas elu. Paljud külastajad on siia tulnud hoopis linna avalike teenuste kasutamiseks. Sellega tegelevad vastavad ametnikud, mitte raamatukogutöötajad. Abistatakse erinevate taotluste, avalduste, dokumentide vormistamisel. Enamus raamatulaenutajaid kasutab iseteenindusautomaate – nii tagastus kui laenutus. Ka reserveeritud raamatute kohta saab lugeja teate, kus riiulist see täpselt võtta. Nii et mõned kohalolevad infotöötajad tegelevad vaid nendega, kes vajavad abi. Jäi mulje, et enamus raamatukogus töötavatest spetsialistidest tegelevad arendustegevuse, innovatsiooni, partnerorganisatsioonide leidmise ja koostöö organiseerimisega, koolituste ja ürituste korraldamisega. Loomulikult vajavad kõik need erinevad tegevused ka erinevaid tingimusi ja siin oli selleks kõik ka loodud, alates hoone läbimõeldud funktsionaalsusest, lõpetades vajalike digilahendustega.

Meie vastuvõtjad väitsid, et on võtnud eesmärgiks kõik tekkivad probleemid või vajalikud muudatused lahendada ja läbi viia disainmõtlemise põhimõtetest lähtuvalt. Nii korraldati ka meile reisi teisel päeval disainmõtlemise töötuba. Lühidalt võiks öelda, et disainmõtlemise meetodil probleemide lahendamine eeldab esmalt probleemist täpset arusaamist. Teiseks on see meetod väga kasutajakeskne ehk lahenduste otsimist alustatakse sihtgrupi vajaduste tundmaõppimisest, milleks võib läbi viia küsitlusi, intervjuusid, kasutajate käitumise vaatlemist pikema perioodi jooksul vm. Edasi järgnevad ideekorjed, ajurünnakud, väljavalitud lahenduse prototüüpimine ja tulemuste hindamine. Võib juhtuda, et esialgne idee siiski ei tööta ja nii minnakse mõned etapid tagasi, et teha vajalikud muudatused. Kõige tähtsam on alati silmas pidada milleks ja kelle jaoks uus lahendus vajalik on. Olenevalt eesmärgist võib sel viisil uuenduste sisseviimine kesta kuid. Meie läbisime kiirkorras päevaga kõik disainmõtlemise etapid, otsides lahendust koolitajate poolt pakutud reaalsele probleemile.

Kolmandal päeval külastasime kahte Aarhusi raamatukogu harukogusid Vibys ja Gellerupis. Viby raamatukogu oli külastatutest ehk kõige traditsioonilisem. Samas teevad nad ka suurepärast tööd kogukonna kaasamisega raamatukogu tegemistesse. Kaks lasteosakonna töötajat andsid ülevaate, milliseid tegevusi ja projekte nad lastega läbi viivad. Nende entusiasm oli väga inspireeriv. Ka Taani raamatukogudes tuleb ideedele rahastuse saamiseks palju ennast tõestada. Nii ootaks Viby raamatukogu enam omavalitsuse ja teiste partnerite toetust seenioridele mõeldud tegevusteks. Praegu toetutakse selles osas palju vabatahtlikele. Vabatahtlike tegevust tõsteti esile ka kõigis teistes raamatukogudes. Taani ühiskonnas üldiselt on see tunduvalt rohkem tavaks kui meil.

Gellerupi raamatukogu kolis oma uutesse ruumidess sisse alles eelmise aasta lõpul, nii olid mitmed plaanitud mõtted alles teostamisel. Ka nemad väitsid, et kasutavad selleks disainmõtlemise tööriistu. Gellerupi linnaosas on väga multikultuurne elanikkond. Raamatukogus töötab mitmest eri rahvusest inimesi, kes annavad oma parima kogukonna ühendamisel ja Taani ühiskonda integreerimisel.

Kõigis külastatud raamatukogudes vaatamata oma suuruse erinevusele olid raamatukogud mõned tunnid hommikul ja õhtul avatud ilma teenindava personalita ehk siis kasutaja saab raamatukokku siseneda lugejapiletit kasutades, lugeda raamatuid kohapeal või kasutades iseteenindusautomaati neid ka laenutada või tagastada. Selline süsteem eeldab muidugi teavikute turvakoodidega kaitsmist aga ka usaldust oma kasujataskonna suhtes.

Võrreldes Taaniga on meie raamatukogud siiski traditsioonilisemad ja rohkem kirjandusele keskendunud. Samas võib näha sarnaseid suundumusi ka meil ning võimalik, et see on ka meie raamatukogude tulevik. Hetkel ei näe Eestis palju raamatukogusid, kelle tingimused ja võimalused oleks ligilähedased ehk siis kui tõusevad ootused raamatukogudele, siis peaks looma ka vastavad tingimused. Uute ideede, mõtete ja inspiratsiooni saamiseks on alati kasulik näha seda, mida teised samas valdkonnas teevad, eriti kui nende vaatenurk on veidi erinev.”